Eestis on järjest vähem vähke, mille korral meie elulemusnäitajad Põhjamaadele alla jäävad. Enamiku vähkide korral on viis aastat pärast diagnoosimist elus sama palju patsiente kui Põhjamaades, ent mõnel juhul võib elulemuses siiski täheldada mahajäämust.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud iga-aastases raportis, mis tugineb vähiregistri andmetele, on seekord põhjaliku vaatluse all 2019. aastal diagnoositud vähijuhud. Lisaks avaldati esmakordselt vähielulemuse andmed 2015–2019 aastate kohta. Raportist nähtub, et viimasel aastakümnel on märgata vanusestandarditud koguvähihaigestumuse (kõik pahaloomulised kasvajad kokku) stabiliseerumist meestel ja naistel.
„Meestel võib seda seostada kopsu- ja maovähihaigestumuse püsiva langusega, samuti ei ole viimastel aastatel enam kasvanud haigestumus eesnäärmevähki. Ka naistel jätkub maovähihaigestumuse langus, viimastel aastatel on peatunud kopsuvähihaigestumuse kasv ja haigestumus emakakaelavähki väheneb alates 2013. aastast. Teisalt suureneb meeste ja naiste seas jätkuvalt haigestumus jämesoolevähki (nii käär- kui ka pärasoolevähki), samuti kasvab naiste rinnavähihaigestumus,“ kommenteeris tulemusi TAI vähiregistri juht Margit Mägi.