Uudis

Vähipatsientide elulemus on Eestis viimastel aastatel kõige rohkem paranenud leukeemia, nahamelanoomi ja pärasoolevähi korral

Mida varasemas staadiumis vähk avastatakse, seda paremad on ravivõimalused.Foto: Shutterstock

Eestis on järjest vähem vähke, mille korral meie elulemusnäitajad Põhjamaadele alla jäävad. Enamiku vähkide korral on viis aastat pärast diagnoosimist elus sama palju patsiente kui Põhjamaades, ent mõnel juhul võib elulemuses siiski täheldada mahajäämust.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud iga-aastases raportis, mis tugineb vähiregistri andmetele, on seekord põhjaliku vaatluse all 2019. aastal diagnoositud vähijuhud. Lisaks avaldati esmakordselt vähielulemuse andmed 2015–2019 aastate kohta. Raportist nähtub, et viimasel aastakümnel on märgata vanusestandarditud koguvähihaigestumuse (kõik pahaloomulised kasvajad kokku) stabiliseerumist meestel ja naistel.

„Meestel võib seda seostada kopsu- ja maovähihaigestumuse püsiva langusega, samuti ei ole viimastel aastatel enam kasvanud haigestumus eesnäärmevähki. Ka naistel jätkub maovähihaigestumuse langus, viimastel aastatel on peatunud kopsuvähihaigestumuse kasv ja haigestumus emakakaelavähki väheneb alates 2013. aastast. Teisalt suureneb meeste ja naiste seas jätkuvalt haigestumus jämesoolevähki (nii käär- kui ka pärasoolevähki), samuti kasvab naiste rinnavähihaigestumus,“ kommenteeris tulemusi TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

2019. aasta 31. detsembri seisuga elas Eestis üle 66 000 inimese, kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja, kõige sagedamini eesnäärmevähk või rinnavähk. Eesnäärme- ja rinnavähk on ka kõige parema elulemusega vähkide hulgas – viis aastat pärast diagnoosimist on elus 92% eesnäärmevähi ja 82% rinnavähi diagnoosi saanutest. Nende vahele mahub nahamelanoom (86%). Kõige madalam on viie aasta suhteline elulemus kõhunäärmevähi (11%), kopsuvähi (20%) ja maovähi (29%) korral.

Võrreldes perioode 2005–2009 ja 2015–2019 suurenes elulemus enim leukeemia korral (13% võrra, 48%-lt 61%-ni), järgnesid nahamelanoom (12% võrra, 74%-lt 86%-ni) ja pärasoolevähk (11% võrra, 52%-lt 63%ni). Teiste paikmete puhul oli muutus vahemikus 4–10% võrra, vaid emakakaelavähi korral jäi elulemus samaks (67%). 

Järjest vähem on vähke, mille korral Eesti elulemusnäitajad jäävad alla Põhjamaadele. Võrreldes Soome ja Taani vastavate näitajatega on Eesti patsientide viie aasta elulemus märkimisväärselt madalam meeste pea- ja kaelapiirkonna vähi korral, mõõdukas mahajäämus püsib jämesoolevähi, rinnavähi, nahamelanoomi ja mitte-Hodgkini lümfoomi elulemuses. Teiste sagedamate vähkide korral on Eesti patsientide prognoos aga sama hea kui Põhjamaades.

Elulemus sõltub palju ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest – mida varasemas staadiumis vähk avastatakse, seda paremad on ravivõimalused. 2019. aastal diagnoositi naistel I staadiumis 37% rinnavähijuhtudest, mis on 5% võrra rohkem kui aasta varem. IV staadiumi osakaal püsis 10% piires.

Ka emakakaelavähki diagnoositi I staadiumis sagedamini kui 2018. aastal (32% vs 28%), ent kahjuks suurenes samal ajal ka IV staadiumis diagnoositud juhtude osakaal (15% vs 12%). IV staadiumis kopsuvähki diagnoositi naistel ja meestel üle 40% juhtudest, samal ajal kui I ja II staadiumis diagnoositud juhtude osakaal kokku jäi alla 30%. Nahamelanoomi juhtudest diagnoositi I staadiumis meestel üle 40% ja naistel üle 50%. Jämesoolevähi juhtudest diagnoositi endiselt ligi veerand IV staadiumis.

2021. aastal kinnitatud Eesti riiklik vähitõrje tegevuskava 2021–2030 sisaldab põhjalikult läbimõeldud tegevusi vähiriski vähendamiseks, sõeluuringute ja varase avastamise tõhustamiseks ning ravivõimaluste parandamiseks. Nende tegevuste elluviimine tegevuskava kohaselt on otsustava tähtsusega vähihaigestumuse vähendamisel ja vähipatsientide elulemuse parandamisel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.