Uudis

Valitsus annab aru: miks kehtestati Eestis eriolukord ja mida see kaasa toob?

Jüri Ratas.Foto: Shutterstock

Peaminister Jüri Ratas selgitas erakorralisel pressikonverentsil, et eriolukord on välja kuulutatud eelkõige seetõttu, et kinnitust on saanud koroonaviiruse riigisisene levik.

raeguseks on juhtumite arv tõusnud järsult – täna hommikuse seisuga 41 peale.

Ratas – kes vastavalt valitsuse otsusele on ka eriolukorra juht – kordas pressikonverentsil üle eriolukorra ajal rakenduvad piirangud ja keelud. Pidada ei tohi avalikke kogunemisi, kõigis haridusasutustes viiakse tavapärane õppetöö üle kaug- ja koduõppevormile.

Lasteaedade üle otsustavad kohalikud omavalitsused. Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis, et erisus lasteaedadele tehti Kiige sõnul seetõttu, et konkreetne haigus ei ole noorematel inimestele ehk lastele kaugelt nii ohtlik, kui eakamatel inimestel.

Kiik märkis sedagi, et lapsevanemad peavad käima tööl ning neil ei pruugi olla võimalust lapseda koduseks jääda. Lasteaedade sulgemise otsus peab tulenema kohalike omavalitsuste otsustest.

Piiridel kehtestatakse kontroll, peatuvad kruiisid Stockholmi suunal. 1. maini jäävad suletuks muuseumid ja kinod. Kontsertid, konverentsid ja spordivõistlused on keelatud. Kõik piirangud on kokku võetud siin.

Kas pulmad ja matused on keelatud?

Eriolukorra ajal on keelatud kõik avalikud üritused. Samas ütles peaminister Jüri Ratas, et pulmade ega matuste korraldamine ei ole eriolukorra ajal keelatud – küll aga soovitas ta võimalusel ka perekondlikud üritused, näiteks sünnipäevad ära jätta.

Samuti ei ole piiranguid seatud spaadele. Samas ärgitas sotsiaalminister Kiik inimesi, et kõik võimalikud välditavad üritused ja kogunemised tasub edasi lükata.

Spordiklubides käimise asemel soovitab Kiik inimestel lähikuudel füüsilist liikumist harrastada vabas õhus, mitte avalikus asutuses.

Helme: otsust ei tehtud kergekäeliselt

Siseministri Mart Helme kinnitusel on valitsus eriolukorra üle pikalt arutlenud ning otsust ei tehtud kergekäeliselt ning iga otsus on väga kaalutletud olnud.

“Võin teile kinnitada, et valitsus ei tegele uisapäisa, ad-hoc, kasutades võõrsõnu, vaid läheneb väga süsteemselt. Kuigi me panime tähtajaks 1. mai, siis nagu te nägite, on see tähtaeg tinglik tähtaeg,” ütles Helme.

Helme kinnitusel on valitsus keerulises olukorras otsustanud raha asemel eelistada inimesi ja seetõttu on võetud vastu otsus piirata ligipääsu meelelahutus- ja kultuuriasutustele.

Riiki sisenemisel rakendatakse teatud inimeste puhul karantiini, mille puhul ei ole siseministri sõnule detailid veel paika pandud, kuid see tähendab 14 päevast isolatsiooni.

Asjaolu, et Eestisse sisenemisel võib riik teatud inimeste puhul rakendada isolatsiooni, on Helme sõnul antud edasi ja reisibüroodele.

Põhimõtteliselt annaks eriolukord valitsusele ja kriisijuhtidele väga laiad volitused. Ministrid ütlesid pressikonverentsil, et vajadusel ollakse valmis ette võtma veel võimalikke lisameetmeid.

Milliseid meetmeid on valitsus kaalunud eriolukorras veel rakendada, siseminister Helme konkreetselt ei öelnud, kuid viitas, et politsei- ja piirivalveametilt on jooksvalt küsitud, kas neil on piisavalt isikukaitsevahendeid.

Ratas kinnitas, et kõik võimalikud lisameetmed puudutavad inimeste lähikontakti võimalikku minimeerimist.

Karantiinis olemist hakatakse kontrollima, noortekambad võidakse laiali ajada

Võimaliku isolatsiooni või karantiini puhul ütles siseminister Mart Helme , et hetkel on kaalutud, et inimene kinnitab allkirjaga, et ta püsib kodus ning ei lahku sealt.

Isolatsiooni ajal toidukaupade kättesaamisel saab Helme sõnul abi kohalikest omavalitsustest.

Noortekampade kogunemise puhul kaubanduskeskustes ja mujal kaalub riik koostööd turvafirmadega, mille töötajad informeeriksid politseid kogunemistest ning ajaks suuremaid inimgruppe laiali.

Kõike seda tehakse Helme kinnitusel rangelt seadusest tulenevatel võimalustel.

Karantiinis püsimist hakkab riik ka pisteliselt kontrollima.

Ohupiirkonnas eestlased olgu ettevaatlikud

Välisminister Urmas Reinsalu ärgitas inimesi üksteisele toeks olema. Ühtlasi palus ta kõigil kriisipiirkonnas olevatel eestlastel mitte koduriiki naasta, kui seda siiski tehakse, siis suunatakse inimesed 14 päevaks karantiini.

“Meil ei ole praeguses olukorras, selles olukorras kus me oleme, mingisugust illusiooni. Kui on vaja, siis langetame uusi piiranguid. Kell 14 kohtub komisjon uuesti ja siis arutame meetmeid, mis on vaja majanduskeskkonnas rakendada. Kõik need otsused, mis valitsuses eile langetasime, olid konsensuslikud,” lisas Reinsalu.

Viiruseolukorrast informeeritakse kaks korda päevas

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on valitsus vaadanud meditsiinivarud erinevate asutuste vahel üle ning neid vajadusel ringi paigutanud, et ei tekiks isikukaitsevahenditest ega meditsiiniseadmetest defitsiiti.

Kiik tõi välja, et eilse seisuga on põhinakatunud Tallinnast, ja üht kindlat plahvatuslikku koroonaviirusesse nakatunute piirkonda ei ole tekkinud. Lisaressurssi on saadetud Kuressaarde ja Võrru.

COVID-19 proovi andmisel tuleb Kiige sõnul lähtuda tervishoiutöötajate suunistest ehk testi ei ole mõistlik enne sümptomite tekkimist teha, kuna sellest tulenevalt võib negatiivse vastuse saanud inimene, kel tegelikult on viirus olemas, minna kollektiivide sekka ning seda teistele inimestele edasi jagada.

Edaspidi kavatseb valitsus uuenevast olukorrast avalikkust informeerida kaks korda päevas.

Riik uurib, kuidas inimesi rahaliselt toetada

Kiik kohtub täna töötukassa juhi ning majandusvaldkonna esindajatega, selgitamaks välja, kas ja kuidas saab riik inimesi finantsiliselt toetada, et vältida hiljem suuremaid kriise. “Praegu pole aeg lõbutseda ja tavapärast kultuurielu nautida, vaid on aeg tervist hoida,” ütles ta.

Ka Ratas viitas, et lähipäevil arutab valitsus majandusliku abipaketi loomist – muuhulgas kohtutakse pangandussektori ja Kredexiga.

Valitsusel on kavas majanduslangust pehmendatud teatud tagatiste ja garantiide kaudu, kuid konkreetseid otsuseid pole veel tehtud.

On kaalutud, et avalikke tellimusi hakkab riik suurendama, et inimestel säiliks leib laual.

Kui kaua hädaolukord kestab?

Praegu on eriolukord välja kuulutatud 1. maini. Eriolukorra lõpetamist kaalutakse siis, kui nakatunute arv langeb ja majandusolukord stabiliseerub.

Siseminister Mart Helme rõhutas, et tegu ei ole mingil juhul võimupöördega. Ta nentis, et juba on sotsiaalmeedias märgitud, et just 12. märtsil toimus kunagi Pätsi-Laidoneri riigipööre – ja nüüd kuulutati välja eriolukord samal päeval

“Sellised paralleelid on pahatahtlikud,” ütles Helme ning märkis, et neid kindlasti tuua ei tohiks. Sotsiaalminister Kiik nentis omakorda, et kui selle ajaloolise paralleeli tõttu oleks eriolukorra välja kuulutamise otsus edasi lükatud, oleks see olnud äärmiselt vastutustundetu.

Märksõnad: ,

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses