Suder nentis, et arvestades, kuidas seni on viirus levinud, siis sama trendi jätkumisel ei saa järgmisel nädalal plaanilise ravi piiramist üksikutel erialadel välistada.

Personalist kõneldes lausus Suder, et praegu saadakse ITK-s olemasoleva personali jõul hakkama. Eelkõige vaadatakse üle sisemised ressursid, vastavalt vajadusele organiseeritakse erinevate üksuste tööd ümber ja suunatakse töötajaid sinna, kus on vaja. “Kuid olukord on keeruline,” tõdes Suder.

Ta viitas, et personalinappus ja ületöötamine on ohuks kõikidele haiglatele, kuid loodetakse siiski hakkama saada. Erakorraline abi toimib Suderi sõnul tõrgeteta ka siis, kui haigla on sunnitud plaanilist ravi piirama.

Igaühest sõltub see, kas abivajaja saab ravi

Inge Suder toonitas, et igast inimesest sõltub, kuidas me selle haigusega hakkama saame. Kindlasti tuleks kõigil järgida terviseameti soovitusi ning vähendada sotsiaalseid kontakte.

Sarnaselt Suderile panid ka tervishoiu hädaolukorra meditsiinistaapide juhid, Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisikomisjoni juht, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja prof Joel Starkopf ning Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst prof Peep Talving südamele, et igaühe käitumine mõjutab plaanilist ravi. Ning see, kelle ravi ja elukvaliteet sinust sõltub, võib olla sinu ema, sinu isa või sinu naaber.

COVID-19 nakatumiste kasvuga kaasneb vajadus luua täiendavaid voodikohti COVID-19 haigete raviks. See tähendab Starkopfi ja Talvingu sõnul seda, et haiglate personal ja voodid tuleb muust tööst vastavas mahus vabastada.

Kliinikumis piirati plaanilist ravitööd

1. detsembril otsustas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus piirata kliinikumis plaanilist ravitööd eesmärgiga tagada lisapersonal COVID-19 nakkushaiguste osakondades.

2. detsembri seisuga viibib kliinikumis COVID-19 tõttu ravil 34 patsienti, neist 6 intensiivravi osakonnas ning 28 nakkushaiguste osakonnas. Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi sõnul on haigeid lisandunud viimasel kahel nädalal kiire tempoga.

Professor Starkopf selgitas, et kliinikumis on praeguseks avatud juba kaks nakkushaiguste osakonda COVID-19 patsientidele, neist üks osakond 19 voodikohaga on täitunud. Teises osakonnas on 21 voodikohta, millele lisaks luuakse sel nädalal Riia 167 majja 11 voodikohta Covid-19 patsientide järel- ja taastusraviks.

Arvestades epidemioloogilist olukorda, tuleb valmis olla aga veelgi enamate voodikohtade avamiseks COVID-19 patsientidele.

Uued voodikohad toovad kaasa lisaressursi vajaduse

Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar kinnitab, et kliinikum on COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks valmis, ent uued voodikohad toovad kaasa ka personali lisaressursi vajaduse.

“Vajame kliinikumi teiste osakondade tervishoiutöötajate abikäsi, teisiti ei ole uute COVID-19 nakkushaiguste osakondade avamine võimalik. Seetõttu tuleb teatud määral piirata teiste osakondade plaanilist kirurgilist tööd, et tagada õdede ja hooldajate olemasolu COVID-19 osakondades,” selgitas Kotsar.

Patsiendi seisund ei tohi piiramisest halveneda

Plaanilist statsionaarset tööd piiratakse osaliselt üldkirurgia ja plastilise kirurgia osakonnas, abdominaalkirurgia osakonnas, uroloogia ja neerusiirdamise osakonnas, lastekirurgia osakonnas, veresoontekirurgia osakonnas ning ortopeedia osakonnas.

Kotsar kinnitas, et piiramine puudutab ainult haiglaravi patsiente ning ainult neid protseduure, mida on võimalik edasi lükata. Lähtutakse põhimõttest, et patsiendi seisund ei tohi piiramisest kindlasti halveneda.

Ta lisas, et nende patsientidega, keda ümberkorraldus puudutab, võtavad ühendust osakonna töötajad ning koos leitakse lahendus ravi edasiseks korraldamiseks.

Ida-Viru haiglates oli personalipuudus juba enne koroonakriisi

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Marek Seer ütles reedesel pressikonverentsil, et näiteks Narva haiglas saaks koroonapatsientidele vajadusel avada veel 40 voodikohta. Voodikohtadest sootuks suurem probleem on aga see, et Ida-Virumaa haiglates napib personali.

Seeri sõnul oli Ida-Virumaa haiglates töökätest puudus ka juba enne koroonakriisi algust. Ta täpsustas, et olukorra leevendamiseks püütakse kaasata vabatahtlikke ning üliõpilasi, korraldada haiglate töö ümber, piirata teatud tegevusi ja suunata patsiente Ida-Virumaalt Lõuna-Eesti haiglatesse.

Peaminister Jüri Ratas märkis, et tegevust Ida-Virumaale koordineerib Lõuna-Eesti kriisistaap ning tegeletakse sellega, et saada Narva ja Ida-Viru haiglatesse appi lisajõudu.

Marek Seer lisas, et Narva haiglasse on appi suunatud viieliikmeline meedikute meeskond, kelle ülesandeks on paremini koordineerida haiglate koostööd.