Vaimne tervis

Geenidoonorid saavad anda panuse teaduse arengusse: startis Eesti ajaloo suurim vaimse tervise geeniuuring

Geenidoonorid saavad oma osalemisega panustada olulisse teadustöösse, mis aitab tulevikus parandada väga paljude inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti.Foto: Shutterstock

Tänasest 18. aprillini saavad kõik geenidoonorid osaleda Eesti seni suurimas vaimset tervist ja heaolu käsitlevas geeniuuringus.

Ligi pooled inimesed kogevad elu jooksul mõnda vaimse tervise probleemi, kuid siiani on nende täpsed tekkepõhjused olnud teadmata. Kogu maailmas ainulaadne Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teadusuuring aitab luua selles osas selgust. Samuti loovad uuringu tulemused aluse personaalmeditsiini lahenduste arendamiseks vaimse tervise valdkonnas.

Uuringu üks eestvedajatest neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto toontias, et iga geenidoonori panus on tähtis, sest võimalikult mitmekesise teabe analüüsimine võimaldab paremini mõista, miks esinevad inimeste vaimses tervises nii suured erinevused.

Uuringus osalemiseks kutsutakse kõiki 200 000 geenidoonorit täitma veebiküsimustikku. Iga täidetud küsimustik suurendab tulemuste täpsust, mis omakorda loob suuremat mõju personaameditsiini arengule.

“Seni on personaalmeditsiin keskendunud suures osas füüsiliste haiguste paremale diagnoosimisele ja ravile, kuid vaimne tervis on jäänud tagaplaanile,” lisas Lehto.

Uuringu kaasjuhi professor Lili Milani sõnul liigub meditsiin kogu maailmas suunas, kus igale inimesele leitakse just talle sobiv ennetus- või raviplaan. Uuring aitab Milani sõnul tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel, mis võimaldavad astuda järgmist sammu tervisedenduses, mida iseloomustab kasvav personaalsus ning tervishoiusektori ressursside võimalikult tõhus kasutamine.

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa lausus, et mõni vaimse tervise probleem ilmneb elu jooksul ligikaudu 50% inimestest. Depressioon, ärevus, keskendumisraskused ja rahutu uni on ühed sagedamini esinevad vaimse tervise probleemid, millega on paljudel isiklik kokkupuude.

Oidermaa lausus, et koroonakriis on toonud vaimse tervise ja heaolu teemad tähelepanu keskmesse. “Olukorrad, mida iseloomustab teadmatus ja mille tõttu kaasneb vajadus muutustega kiiresti kohaneda, on paljude inimeste vaimsele tervisele suureks katsumuseks,” tõdes ta. 

Geeniuuringu tulemustest saavad tulevikus kasu ka vaimse tervise spetsialistid. Lili Milanis elgitas, et uued teadmised geenide, keskkonna ja vaimse tervise omavahelistest seostest loovad võimaluse paremaks ennetuseks, täpsemaks diagnoosimiseks ning tõhusamaks raviks ja raviplaanideks, mis lähtuvad iga inimese personaalsest eelsoodumustest ja läbielamistest.

Uuringus on oodatud osalema kõik geenidoonorid. Kelli Lehto sõnul ei oma tähtsust, kas inimesel on elu jooksul vaimse tervise probleem esinenud või mitte.

“Küsimustik pakub täitjale head võimalust ka enese vaimse tervise erinevate tahkude peale mõtlemiseks. Kuigi uuringu käigus me vastajatele personaalset vaimse tervise tagasisidet ei anna, saab iga geenidoonor oma osalemisega panustada olulisse teadustöösse, mis aitab tulevikus parandada väga paljude inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti,” ütles Lehto.

Küsimustiku täitmiseks ja täpsema info saamiseks uuringu kohta külasta veebilehekülge www.geenidoonor.ee/vaimnetervis

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.