Uuringus osalemiseks kutsutakse kõiki 200 000 geenidoonorit täitma veebiküsimustikku. Iga täidetud küsimustik suurendab tulemuste täpsust, mis omakorda loob suuremat mõju personaameditsiini arengule.
“Seni on personaalmeditsiin keskendunud suures osas füüsiliste haiguste paremale diagnoosimisele ja ravile, kuid vaimne tervis on jäänud tagaplaanile,” lisas Lehto.
Uuringu kaasjuhi professor Lili Milani sõnul liigub meditsiin kogu maailmas suunas, kus igale inimesele leitakse just talle sobiv ennetus- või raviplaan. Uuring aitab Milani sõnul tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel, mis võimaldavad astuda järgmist sammu tervisedenduses, mida iseloomustab kasvav personaalsus ning tervishoiusektori ressursside võimalikult tõhus kasutamine.
Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa lausus, et mõni vaimse tervise probleem ilmneb elu jooksul ligikaudu 50% inimestest. Depressioon, ärevus, keskendumisraskused ja rahutu uni on ühed sagedamini esinevad vaimse tervise probleemid, millega on paljudel isiklik kokkupuude.
Oidermaa lausus, et koroonakriis on toonud vaimse tervise ja heaolu teemad tähelepanu keskmesse. “Olukorrad, mida iseloomustab teadmatus ja mille tõttu kaasneb vajadus muutustega kiiresti kohaneda, on paljude inimeste vaimsele tervisele suureks katsumuseks,” tõdes ta.
Geeniuuringu tulemustest saavad tulevikus kasu ka vaimse tervise spetsialistid. Lili Milanis elgitas, et uued teadmised geenide, keskkonna ja vaimse tervise omavahelistest seostest loovad võimaluse paremaks ennetuseks, täpsemaks diagnoosimiseks ning tõhusamaks raviks ja raviplaanideks, mis lähtuvad iga inimese personaalsest eelsoodumustest ja läbielamistest.
Uuringus on oodatud osalema kõik geenidoonorid. Kelli Lehto sõnul ei oma tähtsust, kas inimesel on elu jooksul vaimse tervise probleem esinenud või mitte.