„Ühtlasi näitavad analüüsitulemused taas, kuivõrd kasulik on ühiskonna jaoks tõenduspõhise alkoholi- ja tubakapoliitika jätkamine ning tervist toetava keskkonna loomine,“ lisas minsiter.

E-sigarettide tarvitamine kasvab naiste seas kiiremini kui meeste hulgas

Tubakatoodete turu ja tarbimise kohta uuringu teinud Eesti Konjunktuuriinstituut leidis, et täiskasvanud elanike hulgas suitsetas 2022. aastal meestest 27% ja naistest 17%, mis on vastavalt kolme ja kahe protsendipunkti suurune kasv võrreldes 2020. aastaga.

Tubakatoodetest tarbisid igapäevasuitsetajad peamiselt sigarette. Alternatiivsetest tubakatoodetest olid populaarseimad e-sigaretid, mida tarbisid 20% elanikest. Võrreldes eelmise küsitlusega, on kahe aastaga e-sigarettide tarbijate osakaal kasvanud ligi kaks korda (2020. aastal tarbis neid 11% vastanutest). Küsitlusandmetest selgus ka, et e-sigarettide tarvitamine kasvab naiste seas kiiremini kui meeste hulgas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul on suitsetajate arv Eestis varasemate aastakümnetega oluliselt vähenenud, eriti meeste hulgas. „Sellele vaatamata pole viimase 10-12 aasta lõikes enam suuremaid muutusi olnud ja meestest suitsetajate osakaal on jäänud 23-30% vahemikku, naistel 15-20% vahemikku,” tõdes Raudsepp.

“Üha rohkem noori ja eriti naisi on hakanud eelistama alternatiivseid tooteid nagu e-sigaretid, arvates, et need on tavasigarettidest ohutumad. Tegelikult pikaajalisi teaduslikke uuringuid e-sigarettide mis tõestaksid nende ohutust, pole olemas ja kõige lihtsam viis oma tervist säästa ja vältida halbu üllatusi tulevikus, oleks hoiduda igasugusest suitsetamisest,“ lisas Raudsepp.

Tubakatoodete hinnakasv on jäänud tagasihoidlikuks

2022. aastal müüdi Eestis 1,42 miljardit legaalset sigaretti, mis teeb iga elaniku kohta keskmiselt 1066 sigaretti aastas. Samas läheb teatud osa sellest välisturistide ostude arvele ja nii müüdi konjunktuuriinstituudi hinnangul Eesti elanikele 1,31 miljardit sigaretti, ehk 985 sigaretti elaniku kohta aastas.

Keskmine sigaretipakk maksis 2022. aastal 4,67 eurot, mis oli 4,5% rohkem kui 2021. aastal. Võrreldes üldiste kaupade ja teenuste hindadega, mis kasvasid 2022. aastal 19,4%, jäi sigarettide hinnakasv sellest oluliselt väiksemaks.

Ka keskmine netotöötasu kasvas 2022. aastal üle 7%, mis on muutnud tubakatooted elanikele hinna poolest kergemini kättesaadavaks. Nii oleks teoreetiliselt keskmise kuupalga eest 2022. aastal võimalik osta 294 sigaretipakki. 2021. aastal oleks saanud keskmise netopalga eest osta 286 sigaretipakki. Elanike tubakatoodete ostujõud oli üldse suurim alates 2010. aastast.

Tubakaaktsiisi laekus 2022. aastal riigieelarvesse 246,3 miljonit eurot, ehk 1,6% rohkem, kui 2021. aastal. Riigieelarvesse laekunud aktsiisituludest moodustas tubakaaktsiis 24,7%. Võrdluseks, et kütuseaktsiis moodustas 50,2% ning alkoholiaktsiis 24,2%. Kogu riigi maksulaekumisest moodustas tubakaaktsiis 2,1%.

Eesti elanikud kaotasid 2022. aastal alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamisega 112 000 eluaastat

Täna avaldati ka teine uuring, mis käsitles tervishoiukulusid ja tervisekaotust. Uuringu autor Taavi Lai sõnas, et meil kõigil on mingi arusaam oma elu, eluaasta, päeva väärtusest – kõik need asjad, mis liigse alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tõttu tegemata jäävad ning kui suure toe oma lastele kaasa anname nende eluteele.

„Ühiskonna jaoks on kõigil neil tegemata asjadel ka majanduslik väärtus ning mõju ühiskonna üldisele rikkusele, rääkimata otsestest kuludest alkoholi tarvitamise ja suitsetamise mõjul tekkinud haiguste raviks kulunud maksumaksja ja meie enda rahast. Ehk siis, praegu on hea hetk endalt küsida, kas me inimeste ja ühiskonnana tahame seda sotsiaalset ja majanduslikku kulu kanda või saaksime keskenduda millegi parema loomisele oma elus ja ühiskonnas,“ lisas Lai.

Tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 59 363 eluaastat (36 767 enneaegsetest surmadest ja 22 596 haigustest tingitud elukvaliteedi halvenemise tõttu). Meeste arvele langeb 56% tubaka riskikoormusest (32 968 eluaastat) ning sellest omakorda 70% moodustab suremuskaotus (23 043 eluaastat).

Naistel langeb 52% suremuskoormuse arvele. Tubaka tarvitamisega seotud eluaastate kaotus suureneb vanusega. See on suures osas seotud tubaka pikaajalise mõjuga, eriti suitsetamisest tingitud kasvajate suure osakaaluga.

Suitsetamise haiguslikud tagajärjed ilmnevad sageli mitme aasta järel ja isegi endistel suitsetajatel on mittesuitsetajatega võrreldes suurem haiguste tekke risk. Tubakatoodete tarvitamise sagedaseimad kaasnevad probleemid on südame-veresoonkonna haigused, osalt nende haiguste üldise laialdase leviku tõttu rahvastikus. Palju esineb ka kasvajaid, mis sagenevad eelkõige vanemas eas, ning erinevaid hingamisteede haigusi.

2022. aastal olid tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot. Suurimad kulud olid vanuserühmades 55–64, 65–74 ja 75+.

Uuring vaatas sisse ka alkoholi mõjule. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat (36 645 enneaegsetest surmadest ja 16 796 haigustest tingitud elukvaliteedi halvenemise tõttu). 

2022. aastal olid alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot. Suurimad kulud olid vanuserühmades 55–64, 65–74 ja 75+. Tegelikud ravikulud on aga alkoholi kui tubaka osas on oluliselt suuremad, kuna analüüsis ei kajasta esmatasandi, ravimite ja haiguspäevade hüvitamise kulusid.