Käes on jahedad ilmad, mis mõjutavad ka kõige karastatuma inimese nahka: külm ja kuiv õhk vähendavad oluliselt naha niiskussisaldust ning nii väheneb ka selle kaitsevõime. Kuiv nahk on vastuvõtlikum erinevatele ärritajatele ning seetõttu võib esineda tavapärasest rohkem probleeme. Nende ennetamiseks tasuks üle vaadata oma nahahooldusrutiin.

Mis nahaga juhtub?

Jaheda ilmaga nahk kuivab ning muutub kiskuvaks, esinevad kuivad ja karedad laigud, mõnel juhul ka ketendus. “Võid tunda ebamugavust, sügelust ja isegi valulikkust ning kuumatunnet,” räägib Benu kosmeetikakonsultant Kreete Põlme. “Nahas vähenenud veesisaldus võib esile kutsuda rasuerituse suurenemist, mis omakorda soodustab komedoonide teket,” jätkab Põlme. Seega on talvel näonaha probleeme rohkem. 

Temperatuuride kõikumine mõjutab ka kuperoosa esinemist ja intensiivistumist. “Vahelduvad temperatuurid soodustavad kapillaaride laiendeid, mis tekivad enamasti põskedele ja ninapiirkonda,” räägib Põlme. “Võid märgata nahal punetust, kuumatunnet ning nähtavale tulevad peenikesed veresooned.”

Eriti hoolikalt peavad nahahooldusrutiini jälgima need inimesed, kellel esineb nahal atoopiline dermatiit või kellel on tundlik ja kergesti ärrituv nahk.

Kas erinevad nahatüübid vajavad spetsiaalset hoolt?

Õrn ja tundlik nahk on ilmastikust rohkem mõjutatud ning vajab seetõttu rohkem kaitset. “Tasub meeles pidada, et väikelaste nahk on õrn ning kindlasti tasub lapse põskedele ja ninale kanda spetsiaalset külmakreemi, et lapsel ei tekiks pikalt õues mängides nahakahjustusi,” soovitab Põlme.

Küpsema naha puhul on rasueritus vähenenud, mis tähendab, et nahal on veidi raskem normaalset niiskussisaldust hoida. “Talvisel perioodil võib kuivus veelgi süveneda ning seepärast on naha õrnatoimelise vahendiga puhastamine ning regulaarne toitvate kreemide kasutamine olulisel kohal,” räägib Põlme.

Kuiva naha esmaabi

Kui nahk on muutunud karedaks ja kuivaks, vajab see kiiresti tõhusat niisutamist. Põlme sõnul on väga oluline, et sellist nahka pestaks vaid õrnatoimeliste pesukreemide ja -õlidega — need aitavad nahka pehmendada ja puhastavad hellalt. Vesi ei tohi olla kuum, vaid pigem leige ja kindlasti ei tohi nahka pesta seebiga.

“Kreem tuleb kanda puhastatud nahale kaks korda päevas, vajadusel ka rohkem,” soovitab Põlme. “Apteegis on olemas ka spetsiaalseid niisutajaid, mis aitavad karedaid laike või lõhenenud huuli tõhusalt parandada.”

Milline on hea nahahooldus?

Talvel tuleb nahahooldustooteid hoolikamalt valida. Apteegist leiab mitmeid tooteid, mis on mõeldud spetsiaalselt külmal ajal kasutamiseks või niisutavad kiiresti kehvas seisus nahka. 

Benu apteekide Tervisepunktides saab teha ka kosmeetikaraporti, mille käigus selgitatakse kohapeal välja sinu nahatüüp ja naha seisukord. Raporti käigus mõõdetakse kliendi puhtalt nahalt niiskustaset, rasueritust eri näo tsoonides ning elastsust ja melaniinisisaldust. Seejärel saab kosmeetikakonsultant soovitada just sinu nahatüübile sobivaid hooldustooteid. 

Hea nahahooldusrutiin võiks välja näha selline:

• Päeval kasuta toitvat ja niisutavat päevakreemi, millel on ka päikesekaitse. 
• Öö on hea võimalus pakkuda nahale lisaturgutust intensiivsemate ja pikatoimelisemate öökreemidega. Nii saab nahk puhkamise ajal võimalikult efektiivselt taastuda. 
• Kui tunned, et nahk on tuhm ja väsinud, võib kasutada lisaks seerumeid. Näiteks aitavad C-vitamiiniga seerumid nahka kirgastada ja jumet ühtlustada. Hüaluroonhappega seerum aitab aga eriti tõhusalt niiskust hoida. 
• Kord nädalas või üle nädala võiks kasutada ka õrnatoimelist koorijat, et eemaldada nahalt surnud naharakud. 

Kui veedad tavapärasest rohkem aega õues, näiteks sporti tehes, jalgsi tööle ja koju või lihtsalt looduses liikudes, võiksid muretseda endale hea külmakaitsekreemi või tavapärasest paksema tekstuuriga kreemi. Kanna kreem nahale vähemalt 30 minutit enne välja minekut, kanna kindaid ning kata krõbedamate külmakraadide korral võimalusel ka mingi osa näost. 

Samuti ära unusta, et ka talvel tuleb kasutada päikesekaitsekreemi. Lumelt peegelduv päike tekitab samamoodi põletust nagu suvine kuum päike ning riietega katmata piirkondi tuleks kiirguse eest kaitsta.