Vererõhk on üks olulisemaid tervisenäitajaid, mistõttu on oluline oma tervist hoolega jälgida. Ehkki suvel esineb rohkem kõrget vererõhku, võib liiga madalale langenud vererõhk viia eluohtliku seisundini. BENU apteegi proviisor Margot Lehari räägib, mis põhjustab madalat vererõhku ning kuidas probleemi ohjata.
Veresooned võivad palavuse tõttu laieneda
Proviisori sõnul võib suveperioodil juhtuda, et vererõhk langeb järsemalt ja sagedamini kui külmemal ajal. Sellel on lihtne põhjus. “Suvel võivad veresooned palavuse tõttu laieneda ning see soodustabki vererõhu langust. Samas on suvel siiski sagedasemaks probleemiks kõrgenenud vererõhk: kui rohkem higistada ja vähem vedelikku tarbida, väheneb vere maht, veri läheb paksemaks, ei ringle enam nii vabalt ning tekitab vererõhu tõusu,” selgitas ta.
Hea teada!
Normaalne vererõhk on 90/60 kuni 130/80 mmHg
Madalaks vererõhuks ehk hüpotensiooniks loetakse vererõhku, mis on alla 90/60 mmHg
Kõrge vererõhk algab piirist 140/90 mmHg
Madalal vererõhul on erinevaid liike ning üheks levinumaks on ortostaatiline hüpotensioon. Järsul püstitõusmisel tekkivat madalat vererõhku esineb proviisori sõnul rohkem vanemaealistel ning sageli annab sellest märku peapööritus. “Ortostaatiline hüpotensioon võib tekkida ka vedelikupuuduse korral, kiirel kaalulangetamisel, rasedatel või teatud ravimite kõrvalmõjul,” ütles Lehari. Otsene ravi sellele puudub, küll aga tasub lasta kontrollida oma tervisenäitajaid nagu vererõhk, suhkur ja hemoglobiin.
Mis põhjustab madalat vererõhku?
- mineraalide, vitamiinide ja mikroelementide puudus – madala vererõhu korral tasuks lasta määrata raua, foolhappe ja B1- vitamiini sisaldust veres, sest ka aneemia korral esineb hüpotensiooni;
- viirushaigused – viirushaiguste põdemisel võib vererõhk olla normist madalam;
- kõhulahtisus, oksendamine ja vedelikupuudus;
- südamepuudulikkus ja teised teatud südamehaigused;
- diabeet, kui sellega kaasneb madal veresuhkur;
- alkohol;
- narkootikumid ning erinevad ravimid nagu tritsüklilised antidepressandid, parkinsonismi vastased ravimid, erektsioonihäire ravimid, vererõhuravimid ja diureetikumid;
- stress – stressi ja väsimuse korral, millega kaasneb madal vererõhk, võib proovida toidulisandeid, mis sisaldavad näiteks Korea ženšenni, Eleuterokoki ekstrakti või kuldjuure ekstrakti.
Vererõhk võib langeda eluohtliku piirini
Pikal püstiseismisel esinevat järsku vererõhulangust ja sellest tingitud minestustunnet esineb sagedamini noortel inimestel ja lastel, kuid selle pärast ei tasu üleliia muretseda – proviisori sõnul pole see eluohtlik seisund ning sellest kasvatakse välja. “Aeg-ajalt esineb inimestel ikka kerget pearinglust ja madalat vererõhku. Kui see on pidev ja häiriv, siis tuleb pöörduda arstile, kes aitab selgitada probleemi põhjust.”
Küll aga võib vererõhk teinekord langeda ka eluohtliku piirini – sellisteks olukordadeks on näiteks suur verejooks või allergiline reaktsioon, mida põhjustab anafülaktiline šokk pärast herilase nõelamist. “Väga madala vererõhu korral sageneb pulss, tekib sage pinnapealne hingamine, kahvatus, inimene võib minna šokki. Sel juhul tuleb kindlasti kutsuda kiirabi,” rõhutas proviisor.
Madala vererõhu korral on kõige olulisem säilitada tervislikku eluviisi ning pidada piiri erinevate meelemürkidega. “Toituda tuleks tervislikult ning alkoholiga peaks pidama piiri. Samuti tuleks palavatel päevadel hoida käepärast vett ning mitte veeta liiga kaua aega otsese päikese käes. Vajadusel võib tarvitada magneesiumi, mis on samuti verevarustust parandava toimega, ning seetõttu sobiv vererõhu häirete korral,” sõnas Margot Lehari lõpetuseks.
