Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, millesse haigestumine on maailmas püsivalt kasvutrendis. Ehkki diabeedi sümptomeid hoitakse üldjuhul kontrolli all arsti poolt koostatud raviskeemiga, kinnitavad uuringud, et inimese enda panus on diabeedi ohjamisel sama oluline.
Öised ärkamised on diabeedi puhul sageli probleemiks
Kuivõrd üheks väga oluliseks teguriks diabeedi ohjamisel on korrektne unerežiim, ei saa selle tähtsust alahinnata ka diabeedi ennetamisel – nimelt on teadlased avastanud, et katkendlik või kehv uni on 2. tüüpi diabeedi üheks riskiteguriks, kuna unehäired mõjutavad ainevahetust.
Samas võib ka diabeet ise olla unehäirete põhjustajaks – 2012. aastal ilmunud uuringust selgub, et unehäirete ja diabeedi vahel on selge seos. Kõrgenenud veresuhkrusisalduse tunnused on suurenenud joogijanu ja sage urineerimine. Nii öine janu kustutamine kui ka vajadus öösel mitu korda tualetis käia muudavad une katkendlikuks.
Madal veresuhkur omakorda kutsub esile öise higistamise, külmavärinad ja pearingluse. Et just liiga kõrge või madal veresuhkur võivad diabeetiku ööund segada, on oluline õppida seda ohjama ehk normväärtuses hoidma.
Kuid ebakvaliteetne uni pole ainult diabeedi riskitegur: ebapiisav ööuni soosib ka muude ainevahetushäirete, sealhulgas ülekaalulisuse ja rasvumise teket. Sealt käivitub omamoodi nõiaring, kus rasvumise tulemusel võib inimesel välja kujuneda uneapnoe või mõni muu tõsisem unehäire, mis omakorda inimese tervislikku seisundit veelgi halvendab.
Kehv ööuni mõjutab ka teiste terviseprobleemide väljakujunemist
Euroopa Diabeediuuringute Liit (EASD) ja USA Diabeediühing (ADA) avaldasid 2022. aasta lõpus 2. tüüpi diabeedi hüperglükeemia ravi konsensusaruande. Muu hulgas rõhutatakse aruandes just ööpäevase režiimi, sealhulgas une tähtsust, mis on diabeedi sümptomite ohjamisel võtmetähtsusega: nimelt mõjutab just ebaregulaarne ööuni diabeediga kaasnevate erinevate terviseprobleemide väljakujunemist, sealhulgas rahutute jalgade sündroomi, uneapnoe ja kroonilise unetuse teket.
Samuti juhitakse aruandes tähelepanu, et inimestel, kes eelistavad või on sunnitud öötundidel üleval olema (nt öötöö tõttu), on suurem tõenäosus veresuhkru taseme kõikumisteks kui neil, kes magavad piisavalt, säilitavad regulaarse unerutiini ja on aktiivsed just päevasel ajal.
Ka ei ole 2. tüüpi diabeedi puhul abiks unetundide kompenseerimine nädalavahetusel pikemalt magamisega, kuna sellest veresuhkru taseme stabiilsena hoidmiseks lihtsalt ei piisa. Seega on rutiinne ööpäevarütm ja unehügieen 2. tüüpi diabeedi ohjamisel väga olulisel kohal.
Alahinnata ei tohi ka füüsilise aktiivsuse mõju veresuhkru tasemele – nimelt aitab veresuhkru taset normväärtuses hoida mõõdukas füüsiline koormus ja regulaarne treenimine. Näiteks on uuringud tuvastanud, et ainuüksi 5–6-minutiline hoogne jalutuskäik päevas suurendab inimese oodatavat eluiga umbes 4 aasta võrra.
Kui ööpäevarütm on paigas ja püsib stabiilsena, vähendab see omakorda ka veresuhkru taseme kõikumisi ning muid diabeediga kaasnevaid kõrvalnähtusid. Seega saab igaüks väga palju parema tervise heaks ära teha, seda igapäevaselt, kuna just selge ööpäevarutiin ja unehügieen on 2. tüüpi diabeedi puhul üks olulisemaid tegureid.
| Soovitused 2. tüüpi diabeetikule: Toitu tervislikult ja täisväärtuslikult Püsi regulaarselt füüsiliselt aktiivne Võta eesmärgiks magada öösel 8 tundi Väldi ebatervislikke harjumusi nagu alkohol ja suitsetamine Unehäirete korral võta ühendust spetsialistiga |
