Neerufunktsioon on inimese organismi jaoks ääretult oluline. Siiski võivad erinevad neeruprobleemid suurema tõenäosusega välja kujuneda 1. ja 2. tüüpi diabeeti põdevatel inimestel, mistõttu on väga oluline, et neerude tervisel hoitaks terav pilk peal. Kuidas neeruprobleeme ennetada ning mida saab diabeetik ise ära teha?
Diabeetikud on neeruprobleemidest rohkem ohustatud
Neerudel on organismis väga palju olulisi ülesandeid: näiteks osalevad vererõhu regulatsioonis, puhastavad verd ja hoolitsevad selle keemilise koostise eest. Igas minutis voolab neerust läbi umbes 1,2 liitrit verd ning ühtekokku läbib veri neerusid umbes 300 korda ööpäevas.
Diabeet võib aga neerufunktsiooni oluliselt kahjustada – nimelt on just diabeet kolme sagedasema põhjuse seas, miks krooniline neerukahjustus tekkida võib. Uuringud kinnitavad, et umbes 40%-l kõikidest diabeetikutest kujuneb elu jooksul välja diabeetiline neeruhaigus ehk diabeetiline nefropaatia, mis omakorda võib viia neerupuudulikkuseni. Esimese 10–15 aasta jooksul pärast haigestumist kujuneb neerukahjustus välja umbes 20–30% diabeetikutest.
Kuna kõrge veresuhkru tase häirib neerude tööd, hakkab neerude funktsioon halvenema ja läbi laskma organismile vajalikke aineid, näiteks valku, mis väljub organismist uriiniga. Samuti põhjustab kahjustusi püsivalt liiga kõrge vererõhk: kuna surve neerudes peituvate väikeste veresoonte seintele võib kõrge vererõhu tõttu olle väga suur, võib ka see mõjutada neerude läbilaskvusvõimet.
Probleem ei pruugi endast märku anda
Paraku on neeruprobleemid väga salakavalad ega pruugi endast märku anda enne, kui suurem kahju on organismis juba tehtud. Reeglina annavad neeruprobleemist märku urineerimise sagenemine, tursed kätes ja jalgades, kõrge vererõhk, aga ka näiteks nõrkus ja väsimus. Kahtluse korral tuleks kindlasti arsti poole pöörduda, kuna varajase avastamise korral on võimalik alustada ravi. Kui ravi jääb aga õigel hetkel määramata, võib välja kujuneda neerupuudulikkus, mis on inimesele potentsiaalselt eluohtlik seisund.
Kuna just diabeetikud on neeruhaiguste suhtes rohkem ohustatud, on väga oluline käia regulaarselt tervisekontrollis veendumaks, et neerud töötavad nii nagu vaja. Samuti tuleks regulaarselt teha HbA1c analüüs, mis kinnitab olemasoleva raviskeemi tõhusust. Just sobiv raviskeem ja selle hoolas järgimine võimaldavad diabeetikul neeruprobleeme ennetada.
Lisaks ravile on diabeedi puhul väga olulisel kohal ka tervislike eluviiside järjepidevus. Nimelt võivad neerukahjustuste riski tõsta soola- ja rasvarohked toidud, magustatud karastusjoogid, aga ka alkoholi tarbimine ja suitsetamine. Seetõttu aitab neeruprobleeme ennetada ka tervislike harjumuste juurutamine ja liikumine.
Kindlasti tasub meeles pidada, et neeruprobleemide ärahoidmiseks on oluline, et ravi ja eluviis oleksid omavahel tasakaalus ja täiendaksid teineteist. Asjakohane ravi, raviskeemi järgimine, regulaarsed tervisekontrollid ja tervislikud harjumused võimaldavad neeruhaigusi ennetada.
