Üsna levinud on info, et seemnepurse vähendab eesnäärmevähi riski – ehk mida rohkem seksi, seda väiksem eesnäärmevähi risk. 

Uroloog Aleksandra Rautio selgitab, kas see arvamus vastab tõele ning jagab nõuandeid, kuidas eesnääret hea tervise juures hoida. Ühtlasi paneb ta südamele, et iga üle 50-aastane mees võiks teada oma PSA näitajat.

Mida ütlevad uuringud?

Dr Rautio sõnul on arvamuse taga, et regulaarne seksuaalelu hoiab eesnäärmevähi riski väikese, teooria, et eesnäärmes koguneb potentsiaalselt kantserogeenset ehk vähki tekitavat sekreeti, mis soodustab eesnäärmevähi teket. Seda tõekspidamist kutsutakse eesnäärme soikeseisundi teooriaks (ingl k prostate stagnation theory). 

“Kuigi teema on populaarne, sest uurib potentsiaalselt mõjutatavat riskifaktorit, on selle kohta hea kvaliteediga uuringuid ikkagi vähe,” nendib Rautio. Ta toob aga välja 2004. aastal avaldatud prospektiivse uuringu (vaata lähemalt SIIT), mille kohordist leiti statistiliselt oluline seos ejakulatsiooni ehk seemnepurse igakuise sageduse ja eesnäärmevähi riski vahel 8 aastase jälgimisperioodi põhjal. Küsitluses osales 29 342 USA meest vanuses 46–81 aastat, kes pidid vastama mitu ejakulatsiooni oli neil vanuses 20–29 aastat, 40–49 aastat ja vahetult viimasel aastal enne küsitlust. Meestel, kes kirjeldasid enam kui 21 ejakulatsiooni kuus, esines 50% väiksem risk haigestuda eesnäärmevähki võrreldes nendega, kel oli ejakulatsioone 4–7 korda kuus.

Nende tulemuste kinnitamiseks tehti sama valemiga 10 aastat hiljem lisauuring: võrreldes meestega, kelle keskmine seemnepurske sagedus oli 4–7 korda kuus, fikseeriti 21 või enama ejakulatsiooniga kuus meestel märkimisväärselt väiksem eesnäärmevähi risk. Meestel, kes selles uuringus teatasid 13 või enamast ejakulatsioonist kuus, vähenes risk haigestuda eesnäärmevähki 3,8% võrra. Eesnäärmevähi määra absoluutne erinevus enam kui 21 ja 4–7 ejakulatsiooniga kuus rühmade vahel oli 2,39 juhtumit/1000 inimaasta kohta vanuses 20–29 aastat ja 3,89 juhtumit/1000 inim-aasta kohta. (Vaata uuringut täpsemalt SIIT.) 

Lühidalt kokku võttes võib seega öelda, et regulaarsed seemnepursked võivad eesnäärmevähi riski tõepoolest mõningal määral väiksemana hoida. 

Mida saab mees teha, et eesnäärmevähi riski vähendada? 

Soovitused eesnäärmevähi riski vähendamiseks on dr Rautio sõnul väga üldised – püsida füüsiliselt aktiivsena, toituda mitmekesiselt, loobuda suitsetamisest ja alkoholist. 

“Kahjuks suure tõenduspõhisusega andmeid sellel teemal pole ja veenvad andmed, mis toetaksid konkreetseid ennetus- või toitumissoovitusi, puuduvad,” võtab ta lühidalt kokku ennetussoovitused. 

Dr Rautio sõnul näitasid eespool mainitud uuringud ainult nõrka potentsiaalset seost vähi haigestumisriski suurenemise ning rohke punase liha ja loomset päritolu piimavalgu tarbimisega. Nõrka kaitsvat toimet eesnäärmevähi riski vähendamisel on leitud tomati (lükopeenid) ja soja (fütoestrogeenid) tarbimisega (allikas EAU ravijuhend).

Küll aga rõhutab dr Rautio teadlikkuse ning enda tervisest hoolimise olulisust. “On väga tähtis haigus varakult tabada – seega iga üle 50-aastane mees võiks oma PSA näitajat teada,” paneb ta südamele. 

Üle 50-aastased peaksid PSA proovi tegema regulaarselt 

Meestearsti või uroloogi vastuvõtule pöördutakse tihti kaebusega, et urineerimine on raskendatud, kusepõis ei tühjene täielikult, tekkinud on uriinipidamatus või kusejoa surve nõrgenenud. “Kõik need kaebused on pigem iseloomulikud eesnäärme ja/või kusepõie healoomulistele haigustele,” ütleb dr Rautio. 

Ta viitab, et eesnäärmevähk, nagu ka paljud teiste paikmete pahaloomulised haigused, kulgeb alguses hiilivalt, salaja, ilma ühtegi sümptomita. Vähi puhul on reeglina kahjuks nii, et kui kaebused tekivad, siis on haigus kulgenud juba üpris pikalt. “Seega, hea üle 50-aastane mees, ära oota kaebuste tekkimist vaid tee PSA vereproovi perearsti juures ennetavalt ,” toonitab Rautio. 

PSA näitajat mõjutavad tema kinnitusel kõik eesnäärme haigused – mitte ainult vähk vaid ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja põletik. Seega, normist kõrgem PSA ei tähenda ilmtingimata vähidiagnoosi, kuid nõuab analüüsi, näitaja tõusu põhjuseid selgitavaid uuringuid ja uroloogi konsultatsiooni. Kui tihti tuleb PSA analüüsi korrata sõltub mitmest erinevast faktorist ning individuaalset jälgimissoovitust võib arutada oma perearstiga. 

Rohkem tõenduspõhist informatsiooni eesnäärmevähi kohta leiab Eesnäärmevähi Patsientide Liidu veebilehelt vahimehed.ee. 

Miks ei ole eesnäärmevähi sõeluuringut?

Mitme vähipaikme varajaseks avastamiseks on Eestis olemas sõeluuringud. Miks ei tehta aga eesnäärmevähi skriiningut? Arvestades seda, et tegemist on meeste seas kõige levinuma pahaloomulise kasvajaga, oleks sellise skriiningu olemasolu ju igati loogiline. 

Dr Rautio sõnul on siin murekohaks on see, et eesnäärmevähk on väga heterogeenne haigus. See tähendab, et mõnel mehel võib eesnäärmevähk olla väikese aktiivsuse ja progressiooniriskiga haigus, mis suure tõenäosusega kunagi ei arene surmavaks haiguseks ega vaja aktiivset ravi. Teisel võib see aga olla väga kiire arengu ja kurja kuluga. 

“Meie eesmärk on leida varakult teise rühma kuuluvad mehed, samas mitte kahjustada esimese rühma esindajaid. Seega, ideaalse skriiningprogrammi väljatöötamine võtab aega ja nõuab ressurssi,” nendib dr Rautio. Ta lisab, et selle nimel on aktiivset tööd tehtud nii Euroopa Uroloogia Assotsiatsioonis kui ka kohalikul tasemel Eesti Uroloogide Seltsis ja Tervise Arengu Instituudis ning 2024. aasta maikuu lõpus sai käivitatud eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavuse projekt, mille raames kutsutakse sõeluuringul osalema 10 000–12 000 juhuslikult valitud 50–69-aastast Tallinna ja Tartu meest, kellel on kehtiv ravikindlustus ja kes ei ole teinud viimase 12 kuu jooksul PSA analüüsi. Kõik osalejad saavad personaalse kutse e-kirja, tavakirja või SMS-i teel. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja tasuta.  Riskipõhine sõeluuring koosneb mitmest etapist ja igas etapis sõelutakse välja mehed, kes vajavad täiendavaid uuringuid. 

“Teostatavuse uuring aitab saada ettekujutust Eesti meeste valmisolekust sõeluuringul osaleda ja aitab tulevikus täieulatuslikku riskipõhist sõeluuringut paremini planeerida,” selgitab dr Rautio. 

Uuringu kohta saad lähemalt lugeda SIIT.

Üle 9000 võimaluse enda tervise kontrollimiseks ja heaolu parandamiseks leiad Stebbyst SIIT.