Suurem osa meist ei tõmba võrdusmärki tervisliku toitumist hea tuju või parema mälu vahele. Kuid nagu näiteks auto, vajab ka aju parimal viisil toimimiseks esmaklassilist kütust.
Biokeemik ja toitumisnõustaja Laine Parts ütleb, et inimene on üks tervik ja organismis on kõik kõigega seotud. Kõnekäänul “Oled see, mida sööd”, on seega tõepõhi all ja olemas on teatud toidud, mida võiks süüa, et aju saaks väärt “kütust” ning püsiks võimalikult heas vormis.
Oled see, mida sööd
Keha koosneb Laine Partsi sõnul erineva ülesandega rakkudest ja samamoodi nagu vajavad toitu ja energiat maksa või südamelihase rakud, vajavad toitu ja energiat ka aju- ja närvirakud. Kui toit ei ole organismi jaoks sobiv, siis ei ole organismi toimimine enam efektiivne ja hakkavad tekkima talitluse häired.
“Aju- ja närvirakud on intensiivse energia- ja toitainete vajadusega ning n-ö vale kütus mõjutab nii meie füüsilist, kui vaimset võimekust väga palju,” toonitab Parts.
Ta täpsustab, et kui toit ei sisalda piisavalt mikrotoitaineid vitamiine ja mineraalaineid, siis muutub uue info omandamine, talletamine, järelduste tegemine ja kõik õppimisega seonduv palju keerulisemaks ja aeganõudvamaks.
3 vaala, millele toetuvad vaimne ja füüsiline võimekus
Parts toob välja, et ei ole ühtegi konkreetset toitu või toidugruppi, mis vaimset võimekust otseselt pärsiks või oleks ajutegevusele halb. Kõik oleneb siiski kogustest ja sellest, kuidas erinevad toiduained on omavahel kombineeritud.
“Organism armastab stabiilsust ja rutiini,” paneb Parts südamele.
Ta suunab, et 4–5 tasakaalustatud toidukorda päevas enam-vähem samadel kellaaegadel, kosutav ja piisava pikkusega uni ning igapäevane füüsiline tegevus – need on kolm vaala, millele toetuvad nii vaimne, kui füüsiline võimekus.
Mida on ajul vaja?
Ajutegevuse tõhusaks toimimiseks on Partsi sõnul vaja, et rakud suudaksid efektiivselt energiat toota. Selleks vajab organism einevat “kütust” ning Parts soovitab menüüsse lisada järgmiseid asju.
- B-grupi vitamiinid, mille olulisemateks allikateks on puu- ja köögiviljad, sealhulgas kaunviljad, täisteratooted, pähklid, seemned.
- Energia tootmise ja normaalse närvitegevuse tagamisega on seotud ka mineraalaine magneesium, mida leidub näiteks rohelistes taimedes, pähklites, seemnetes, täisteratoodetes, kamas, kaunviljades, erinevates liha liikides. “Magneesiumipuuduse üheks põhjuseks on muuseas liiga suhkrurikaste toitude söömine,” toob Parts välja.
- Tõhusaks ajutegevuseks vajab organism veel paljusid muid mineraalaineid, näiteks rauda, kaaliumi, kaltsiumi, tsinki.
Selle kohta, missugused toiduained võiks siis menüüs olla, et tagada kiire ja selge mõtlemine, hea mälu ja võime vastu pidada stressisituatsioonides, oskavad individuaalset nõu anda toitumisnõustajad (kontaktid leiad Stebby veebilehelt SIIT).
Laine Parts suunab, et kindlasti võiks toidulaual olla palju taimset toitu ja mõõdukalt loomset. Menüüs võiks olla:
- palju erinevaid värve marjade, puuviljade ja köögiviljade näol,
- erinevaid pähkleid, seemneid,
- paar korda nädalas kala või mereande,
- mitmeseguseid erinevaid taimeõlisid,
- erinevaid teravilju.
“Tasakaaluka, rahuliku ja targa inimese menüüs ei ole liialdatud maiustuste ega töödeldud toitudega,” toonitab ta veel.
Kuidas kiirelt nälga kustutada?
Kiireks tervislikuks snäkiks taskus või käekotis sobib Partsi sõnul suurepäraselt pähkli-puuvilja-marjasegu. Peotäis või paar segu päevas on heaks magneesiumi, B-grupi vitamiinide, kaaliumi, rasvhapete ja mitmete muude ajule tähtsate toitainete allikaks.
Samuti on väga heaks vahepalaks mistahes köögivilja lõigud (nt beebiporgandid), -tükid, -segud, mitmesugused lisatud suhkruta smuutid või mõni puuvili.
Oluline on püüda hoiduda toidust mis annavad nn “tühikaloreid”, andmata vitamiine ja mineraalaineid.
Parts tõdeb, et paljud inimesed eelistavad vahepalana tarvitada midagi magusat, kuid suure suhkrusisaldusega toidu tarbimine toob kaasa veresuhkru sisalduse kiire kõikumise. See annab korraks küll energiatulva, kuid kuna organism üritab veresuhkrut kiiresti alandada ja see omakorda põhjustab tuju kõikumist, väsimustunnet, meeleolu kõikumist, närvilisust, siis ei soodusta selline suupoolis lõppkokkuvõttes ajutööd mitte kuidagi.
Tarkusetera toitumisnõustajalt – vaim ja keha käivad käsikäes
Laine Parts rõhutab, et vaimse võimekuse säilitamise seisukohast on äärmiselt tähtis olla füüsiliselt aktiivne.
Minimaalseks soovitatavaks füüsiliseks aktiivsuseks täiskasvanul loetakse 30 minutit aktiivset tegevust päevas. Pole oluline, et ollakse aktiivne 30 minutit järjest, näiteks trenni tehes, kuid keha jaoks on juba hea ka see, kui ollakse aktiivne n-ö väikeste liikumisampsudena.
Pärast 30-minutilist istumist oleks suurepärane teha mistahes endale meeldiv ja aktsepteeritav liikumine, kasvõi 5 minutit korraga. Olgu selleks siis kükid, plank, sirutused-painutused, treppidest kõndimine või mistahes muu liikumine. See ergutab vereringet, mis ühtlasi toob tõhusamat hapnikku ja toitaineid aju- ja närvirakkudesse ja aitab ka mõistust pikemalt terasena hoida.
Retseptide, toitumis- ja treeningkavade ning tervisenõu jaoks leiad tuge Stebby 7000 teenuse hulgast SIIT.
