Kui inimeste zoonoosidesse haigestumise tase on olnud paar aastat väga madal, siis viimasel ajal on teatud nakkuste puhul täheldatud haigestumise suurenemist. Samas on järjest tõsisemaks inim- ja veterinaarmeditsiini ohuks muutunud mikroobide resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes. Millist ohtu loomade ja inimeste vahel levivad nakkused ja haigused siiski meie tervisele kujutavad?
Teatud haigustesse nakatumine on tõusnud
Kuna toidu vahendusel zoonoosidesse haigestumiste osakaal on võrreldes teiste levikuteedega ülekaalus, siis on oluline pöörata tähelepanu toiduhügieeni ja -ohutuse reeglitele – nimelt levivad mitmed zoonoosid inimestele just toidu vahendusel ning seetõttu on oluline pöörata tähelepanu toiduhügieeni ja -ohutuse reeglitele.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Juta Varjas kinnitab, et haigestumise suurenemist on viimasel ajal märgatud haiguste nagu STEC, kampülpbakterenteriit, salmonelloos, jersinioos, krüptosporidioos puhul, mis on nakatumiselt jõudnud COVID-19 eelsele tasemele.
“Jätkuvalt on kõrgendatud huviorbiidis bakteriaalsed soolenakkused, sest nende levikuga võivad kaasneda puhangud ja haigused võivad kulgeda raskelt. Sagedamini täheldame haigestumist suveperioodil, kui algab grillihooaeg,” rääkis Varjas.
Zoonoosidesse haigestumine: 2022. a 10 kuud võrdlus 2023. a 10 kuuga
| Jrk nr | Zoonoos/zoonoosne haigustekitaja | 2022. a 10 kuud | 2023. a 10 kuud | Võrdlus eelmise perioodiga | |
| 1. | Brutselloos | 0 | 0 | ||
| 2. | Ehhinokokkoos | 0 | 0 | ||
| 3. | Enterohemorraagilise E. coli soolenakkus | 9 | 20 | ↑ 2,2 korda | |
| 4. | Kampülobakterenteriit | 178 | 236 | ↑ 32,6% | |
| 5. | Krüptosporidioos | 9 | 8 | ↓ 11,1% | |
| 6. | Leptospiroos | 8 | 12 | ↑ 50% | |
| 7. | Listerioos | 8 | 4 | ↓ 50% | |
| 8. | Marutõbi | 0 | 0 | ||
| 9. | Salmonelloos | 116 | 147 | ↑ 26,7% | |
| 10. | Siberi katk | 0 | 0 | ||
| 11. | Trihhinelloos | 1 | 0 | ||
| 12. | Tuberkuloos, mida põhjustab M. Bovis | 0 | Andmed puuduvad | ||
| 13. | Tulareemia | 1 | 3 | ↑ 3 korda | |
| 14. | Yersinia enterocolitica enteriit | 47 | 53 | ↑ 12,8% | |
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jelena Sõgel märkis, et zoonoossete haigustekitajate positiivsete proovide osakaal toidust ja loomadelt võetud proovide osas pole väga kõrge ning mõningatel juhtudel on täheldatud ka langust. Samuti on Eesti Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni järgi jätkuvalt marutaudivaba riik. Küll aga on toidust võetud Salmonella-positiivsete proovide osakaal näidanud pisikest tõusu.
“Juhul, kui tuvastatakse toode, mis ei ole ohutu, siis sellesse suhtutakse tõsiselt, tootele tehakse tagasikutsumine ja/või kõrvaldatakse nõuetele mittevastavad tooted müügilt,” kinnitas ta. Hüppelisest tõusust olenemata on oluline igal aastal olukorda jälgida – see puudutab nii loomade tervist kui ka toidu ohutuse alast olukorda.
“Kogu toiduahela vältel ohutuse tagamiseks võetakse järelevalve raames ka proove nii elusloomadelt, söödast, toidutoormest, toidust ja keskkonnast. Peame rõhutama, et peamine vastutus on käitlejal, kes vastutab ohutu toidu tootmise eest,” lisas ta.
Antibiootikumiresistensus on järjest suurem oht
Just iga-aastasest zoonooside aruandest selgub, et üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsisemaks ohuks on mikroobide resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes ehk teisisõnu: antibiootikumiresistentsus. Jelena Sõgeli sõnul on sellise olukorra tinginud antibiootikumide korduv ja ebaõige, põhjendamatu ning mittemõistlik kasutamine – see kehtib paraku nii loomade kui inimeste puhul.
“Resistentseks muutunud mikroobid võivad edasi kanduda loomade ja inimeste vahel ning ka keskkonna vahendusel loomadele või inimestele,” tõdes ta. Kuivõrd viimastel aastatel on mikroobide resistentsus ravimite vastu kasvanud ja kiiresti mitmekesistunud, suurendab see omakorda nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid.
Juta Varjas paneb samuti südamele, et preparaate tuleks kasutada kindla näidustuse korral ja korrektselt, seda nii veterinaarias kui ka inimeste tervishoius. “Ravimresistentsuse tekkel on halb mõju seetõttu, et levima hakkavad haigustekitajad, mille vastu meil toimivaid ravimeid ei ole,” lisas ta.
Haigusjuhtumist teavitamine on väga oluline
Kuivõrd kõik haigusjuhtumid aruannetesse ei jõua ning jäävad teavitamata jätmisel fikseerimata, tuletab Terviseameti peaspetsialist meelde, et kahtluse korral on esmalt vajalik võtta ühendust tervishoiutöötajaga, kes saab teostada uuringuid, sh laboratoorseid uuringuid. “Kuna toidu kaudu levivate haiguste puhul on alati võimalus ka puhangute tekkeks, on oluline teavitada ka kolmandaid osapooli.”
Juta Varjase sõnul peaksid inimesed pöörama tähelepanu hügieenireeglitele, nii kätehügieeni kui ka toiduvalmistamise reeglitest kinnipidamisele, ristsaastumise vältimisele, toidusäilitamise tingimuste ja tähtaegade jälgimisele. “Kindlasti ei tohiks toidukäitleja haigena tööl olla,” märkis ta.
Jelena Sõgel kinnitab, et Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab iga-aastaste riiklike seirete ja järelvalve raames proovide võtmisega, mille eesmärgiks on toidu ohutuse ja loomade tervise alase olukorra jälgimine. “Põllumajandus- ja Toiduamet tegeleb mikroobide antibiootikumiresistentsuse teemaga ning teeb koostööd valdkonna ekspertidega, et leida antud probleemile lahendus,” kinnitas ta.
