Igapäevase liikumise normidest rääkides on sageli soovituseks kõndida 10 000 sammu. Ent kust selline teadmine pärineb ning miks on selleks arvuks just 10 000? Muide, vastus võib sind mõneti üllatada.

Juhuslik turundustrikk

10 000 sammu soovitamise sünnilugu on üpris ootamatu. Nimelt otsustas Jaapani ettevõte Yamasa tuua 1965. aastal turule pedomeetri ehk sammuloenduri nimega “Manpo-kei”, mis tähendabki otsetõlkes “10 000 sammu lugejat”.

Seade osutus väga populaarseks suuresti tänu nutikale turundusele ja reklaamlausele, milles rõhuti just 10 000 sammule. Seda soovitust võtsid massiliselt kuulda ka entusiastlikud Jaapani tervisesportlased ja sealtpeale liikus see juba üle kogu maailma.

Ent miks luges Yamasa pedomeeter just 10 000 sammu? Sest see tundus seadme loojatele lihtsalt hea ja meeldejääva arvuna. Ülejäänu, nagu öeldakse, on ajalugu.

Sammudel on tervisele suur mõju

Ehkki 10 000 sammu soovitus sündis sisuliselt kogemata, on teaduslikes uuringutes sellele siiski tähelepanu pööratud, et selgitada välja, kas sammudel on mõju meie tervisele või mitte. Esimene sellesisuline teaduslik uuring ilmus 1995. aastal ning selles järeldati, et sammudel on suur mõju rasvunud insuliinsõltumatu diabeetiku tervisele.

2019. aastal avaldatud uuring sammude mõju kohta vanemaealiste naiste hulgas järeldas, et umbes 4400 sammul päevas on mõju suremusriski vähendamisele ning see risk väheneb veelgi, kui suurendada päevast sammude arvu näiteks 7500-ni.

Samuti on uuritud 10 000 sammu mõju inimese vaimsele tervisele ja heaolule ning leitud, et selle eesmärgi täitmisel on positiivne mõju. Küll aga sai uuringust teha järelduse, et pigem mõjus inimesele hästi hoopis 100-päevasest väljakutsest osavõtt, mitte võit — see tähendab, et eesmärgistatud tegevusel oli selle uuringu kontekstis täita olulisem roll kui 10 000 sammul endal.

Sel aastal avaldati ajakirjas Elsevier metaanalüüs, mis uuris sammude seost suremusriski ja südame-veresoonkonna haigustega. Analüüsist selgus, et isegi paar tuhat sammu päevas vähendab terviseriske ning mida rohkem samme astutakse, seda väiksemaks need riskid lineaarselt muutuvad.

Liigu pigem rohkem kui vähem

Kõik see paneb küsima: millisest soovitusest siis lähtuda? Siinkohal tasub visata pilk peale Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustele: nimelt on 18–64-aastastel täiskasvanutel soovituslik teha nädalas 150–300 minutit mõõdukat aeroobset tegevust või vähemalt 75–150 minutit intensiivsemat liikumist, olgu selleks siis rühmatrenn, jooksmine, rattasõit või midagi muud.

Samuti võiks WHO soovitusel tegeleda kahel korras nädalal lihaseid tugevdava treeninguga, kuna sellel on inimesele tervisele täiendav positiivne mõju. Et vähendada koolipingis või töölaua taga veedetud istumise negatiivset mõju, soovitatakse aga liikuda isegi rohkem, kui soovituslikud määrad ette näevad. Ehk, nagu järeldada võib, rohkem on uhkem.

Kõigest sellest võiks järeldada, et igasugusel liikumisel on inimese tervisele ja heaolule positiivne mõju ning mida rohkem samme astuda, seda suuremat kasu organism sellest saab. Jah, rohkem on küll uhkem, ent suur tükk ajab suu lõhki, mistõttu on oma roll ka tervel mõistusel. 

Liikumisest saadav kasu ei väljendu ainult heas väljanägemises, vaid ka terviseriskide vähenemises ja positiivses meeleolus. Seega, liigu pealegi terviseks, aga ära tee endale seejuures liiga. Olgu neid samme siis 5000, 10 000 või 15 000 — terves kehas püsib terve ka vaim!