Oktoober on põhjapoolkeral ka gripihooaja alguskuu. Igal aastal nakatub üleilmselt grippi umbes 5–10% täiskasvanutest ja 20–30% lastest. Nii-öelda tavalisel aastal nakatub grippi üle maailma umbes miljard inimest ning gripiga seotud surmasid on igal aastal umbes 650 0001.
Kõige ohtlikum on gripp just vanadele inimestele, rasedatele, väikelastele ja beebidele ning krooniliste haigustega inimestele. Osa neist riskirühmadest kattuvad ka COVID-19 riskirühmadega, mis tähendab, et kõige nõrgemad võivad olla ohustatud kahest viirushaigusest korraga.
Kuigi korraga grippi ja COVID-19-sse nakatumine on ebatõenäoline, võivad kaks viirust järjest mõjuda nõrgale immuunsusele hävitavalt.
COVID-19-ga seotud piirangute mõjul oli eelmisel hooajal, 2020/2021. aastal, põhjapoolkeral talveperioodil väga kerge gripihooaeg, kuid ekspertide seas pole hetkel üksmeelt, kuidas COVID-19 piirangute vähenemine mõjutab inimesi eelseisval gripihooajal. Arvatakse, et loomulik immuunsus gripi vastu on madalam kui tavaliselt2, sest eelmisel hooajal puutusid inimesed gripiviirusega väga vähe kokku, ja et see võib riskigruppidele mõjuda laastavalt.
Samuti võivad gripilained mõjuda halvavalt haiglatele, kes vaevlevad niigi pandeemiast põhjustatud ületäituvuse, alamehitatuse ja pidevate ümberkorralduste tõttu.
Grippi saab vältida mitmeti: korralik kätepesu, kontaktide vähendamine, aga kõige toimivam meede on muidugi vaktsineerimine. Täpselt samamoodi nagu COVID-19 puhul on ka gripivaktsiini peamine eesmärk epideemia vältimine, samuti ei jää vaktsineeritud nakatudes nii raskelt haigeks ning vaktsiin aitab piirata viiruse levikut — nii kaitseme neid, kes on vaktsineerimiseks liiga noored või haiged (gripivaktsiini soovitatakse alates 6. elukuust).
Eestis ei olda veel rahul COVID-19 vastu vaktsineerimise tempoga, aga tegelikult peaksime mõtlema kiirelt ka sellele, kuidas kaitsta riskigruppe gripi eest. Kuigi gripp ise on ettearvamatu ja selle vaktsiini efektiivsus on aastati erinev, annab vaktsiin siiski kõige parema kaitse. Eelkõige nõrgema immuunsusega inimestele: beebidele ja väikelastele, eakatele ja krooniliste haigustega patsientidele, aga ka rasedatele ning tervishoiutöötajatele.
Kas vaktsiinist on abi?
Esimene gripivaktsiin sai laialdaseks kasutamiseks loa 1945. aastal. Enne seda oli 1933. aastal tõestatud, et grippi ei põhjusta bakterid ja suudeti eraldada A-gripiviiruse tüvi. Mõni aasta hiljem eraldati ka B-gripiviiruse tüvi ning samal ajal avastati, et gripiviirust saab kasvatada kanamunades.
Pärast vaktsiini kasutusse võtmist selgus, et gripiviiruse genoomis toimuvad pidevalt mutatsioonid ning gripp levib paljude eri tüvedena, seetõttu tuleb vaktsiini tõhususe tagamiseks igal aastal vaktsiini kohandada.
Gripivaktsiini efektiivsus varieerub aastati. Kuigi gripivaktsiini keskmine efektiivsus on väiksem kui teistel vaktsiinidel, on see ometi tõhus, et vältida raskeid haigestumisi. Kindlasti ei peaks vaktsineerimist kartma, sest kõik tänapäevased vaktsiinid läbivad põhjaliku kontrolli ja on ohutumad kui eales varem.
Võimalikult hästi toimiva gripiviiruse saamiseks kogutakse iga-aastaselt rohkem kui 100 riigist gripiviiruse näiteid, et luua vaktsiin järgmiseks hooajaks. Igas vaktsiinis kasutatakse vähemalt kolmest eri tüvest pärit deaktiveeritud viirust, sealjuures proovivad teadlased aimata, missugused tüved järgmisel hooajal rohkem levima hakkavad.
Gripivaktsiin on inaktiveeritud vaktsiin — see tähendab, et vaktsiin ei ole võimeline nakkust esile kutsuma. Kuna gripp muteerub kiiresti ning vaktsiini loomine on väga ajakriitiline, toimub protsess väga range kontrolli all. Vaata jooniselt, kuidas käib iga-aastane gripivaktsiini loomise protsess.
2021/2022. hooajaks valmistatud gripivaktsiin jõudis Eestisse septembris. Tänavu (2021) on esimene aasta, kui riik panustab vanemate kui 65-aastaste vaktsineerimisse, see tähendab, et eakatele on gripivaktsiin tasuta. Kõik soovijad on oodatud vaktsineerimisele oma perearstide juurde. Perearst dr Argo Lätt soovitab kõigil eakatel, kellel on krooniline haigus, end vaktsineerida.
1Iuliano AD, Roguski KM, Chang HH, et al. 2018. Lancet 391(10127): 1285-300
2Collins K. 2021. https://www.nytimes.com/interactive/2021/04/22/science/flu-season-coronavirus-pandemic.html
