Sageli armastatakse rääkida, et peaksime iga päev tegema teatud arvu samme või jooma teatud koguses vett. Samas aga rõhutatakse, et iga organismi vajadused on siiski erinevad. Kui palju vett meie organism igapäevaselt ikkagi vajab?
Sõltub paljudest teguritest
Pole saladus, et inimese organism koosneb suures osas just veest: täiskasvanud inimese organismis võib veesisaldus vastavalt kehakaalule küll mõnevõrra varieeruda, kuid üldiselt sisaldab keha umbes 40–50 liitri jagu vett.
Veesisaldus võib erineda ka olenevalt inimese soost, elustiiliharjumustest ja vanusest — kui beebide kehamassist moodustab vesi umbes 75%, siis vananedes hakkab see protsent kahanema ning kahaneb vanemaealistel 55%-ni. Samuti sõltub vee tarbimine palju ka inimese ainevahetusest ning teda ümbritsevast kliimast.
Mis annab märku, et organismil on veepuudus?
Ehkki dehüdratsioon seostub paljudel äärmusliku veepuudusega, kohtab seda üsna sageli ka igapäevases elus. Nimelt võivad vedelikupuudusest märku anda väsimus, peavalu, iiveldustunne, krambid lihastes või näiteks kuiv nahk. Samuti viitavad dehüdratsioonile tavapärasest kõrgem kehatemperatuur, kõhukinnisus ja probleemid neerudega.
Ent milliseid ülesandeid vesi meie organismis täidab? Eelkõige on vaja vett juua selleks, et reguleerida erinevaid organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas siseelundite ja naha seisukorda. Vesi aitab ka viia vajalikud toitained rakkudeni ning vabastada keha ebavajalikest jääkainetest, samuti reguleerib vesi kehatemperatuuri.
Saab välja arvutada
See toob tagasi põhiküsimuse juurde: kui palju peaks siis vett ikkagi jooma? Et erinevad toidud, sealhulgas näiteks puu- ja köögiviljad, sisaldavad samuti vett, on raske rangelt määratleda, milline kogus nii-öelda puhast vett on igapäevaselt piisav. Tervise Arengu Instituudi Eesti liikumis- ja toitumissoovituste põhjal vajab täiskasvanud inimene vett iga oma kehakaalu kilogrammi kohta umbes 35 ml.
Selle teadmise baasil saab välja arvutada, et umbes 60 kilogrammi kaaluv naine võiks päevas juua umbes 2,1 ning 90-kilogrammine meesterahvas umbes 3,2 liitrit vett.
Sinna hulka kuuluvad ka vett sisaldavad toidud ja joogid, nagu supid, puu- ja köögiviljad, mahl, tee ja palju muud. Kui aga jätta välja erinevad toiduained, võiks terviseekspertide levinud soovituse kohaselt juua puhast vett tavaolukorras umbes 2–3 klaasi päevas, kuna mitmekesise toitumise korral kaetakse ülejäänud veevajadus toiduvalikuga.
Muuda vee joomine harjumuseks
Ehkki soovituslikud ööpäevased veekogused võivad esimese hooga hirmutada, saab sellesse informatsiooni suhtuda kui vajalikku teabesse, mida organismi parema tervise huvides ära kasutada. Niisiis mõtle: millest oleks abi, et vee joomise harjumus paremini sisse harjutada?
Õnneks on tänapäeval palju leidlikke lahendusi, mis vee joomist meelde aitavad tuletada. Abi võib olla näiteks joomist meelde tuletavatest märguannetest telefonirakenduses, aga ka näiteks suuremast kaasaskantavast korduvkasutatavast veepudelist, millest nii mõnigi uhkem omanikule ka ise vee joomist meelde tuletab.
Kui puhta kraanivee joomine ei tundu sinu maitsemeeli piisavalt lahutavat, võid veele lisada mõne sidruniviilu või peotäie värskeid marju. Seega leiab igaüks kindlasti endale sobiva lahenduse, kuidas vee joomist meeles pidada.
Ei tasu liialdada
Mida aktiivsema eluviisiga inimene on, seda tähtsam on ka vee joomine. Seda lihtsal põhjusel: kuna sportides eritab organism higi, vajab organism seda vedelikku tagasi. Viimasest annab kõige sagedamini märku sportimise ajal ja järel tekkinud janutunne.
Ent vee joomisega ei tasuks ka liialdada, kuna sel juhul on oht tervisemurede tekkimiseks. Liigne vedelikutarbimine võib tekitada näiteks neerudele probleeme. Kui pidev janutunne muutub igapäevaseks, on soovitatav konsulteerida perearstiga, kuna see võib anda märku mõnest tervisemurest, näiteks diabeedist.
Niisiis tasub vett tarbida mõistlikes kogustes, mitte üleliia vähe ega üleliia palju. Seega, kui tunned parasjagu janu, kuula oma organismi ja joo klaasike vett.
