Suvi on puhkuste kõrghooaeg, mistõttu tuleb paljudel inimestel ette märksa rohkem reisimist ja ringi rändamist. Kui aga parasjagu on pooleli ravikuur, tuleb reisi planeerimisel arvestada ka ravimitele kehtestatud reeglitega, kuna vastasel juhul võib puhkuseplaan nurjuda. Ravimiameti järelevalveosakonna juhataja Liis Prii selgitab, millega tuleks reisimisel arvestada, kui pead ravimid kaasa võtma.

Parem karta kui kahetseda

Kui käsimüügiravimitega reisimisel ei pea inimene vajalike dokumentide pärast reeglina muretsema – erandiks on näiteks juhtumid, kus kogused on väga suured või inimene tarvitab enamat kui 10 käsimüügiravimit korraga – , siis retseptiravimite puhul tuleks enne veenduda, kas ja kuidas on võimalik ravikuuri ajal erinevaid riigipiire muretult ületada. Nimelt võib teatud ravimite omamine ilma vajalike dokumentideta kaasa tuua ebameeldiva üllatuse, mis puhkuseplaani juba eos ootamatult nurjab.

“Vajalike lubade-tunnistusteta ravimitega reisides tuleb arvestada võimalike sekeldustega riigipiire ületades, aga ka reisi kestel mõne narkokoera ninaulatusse sattudes. Tollis või politseil võib tekkida kahtlus, et tegemist ei ole mitte enda ravimite reisile kaasa võtmise, vaid hoopis ebaseadusliku ravimikaubandusega. See võib tuua kaasa aeganõudva selgitamise-seletamise ja oma lennust, laevast või bussist mahajäämise, ravimitest ilma jäämise või olla eelkõige narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul ka rangemalt karistatav,” rõhutas Prii.

Sellises olukorras on väga oluline, et inimesel oleks võimalik ametnikule näidata endale välja kirjutatud digiretsepti või retsepti koopiat, mis selgitab retseptiravimi kaasa võtmist. Terviseportaalis saab retsepte vaadata nii eesti-, inglis- kui ka venekeelses keskkonnas, ent retsept ise võib ikka olla eestikeelne. “Arvestades, et patsiendi nimi ja ravimi nimetus on universaalne ja kogus numbriline, siis selle mõistmine ei tohiks keelebarjääri taha jääda ning piisab ka eestikeelsest väljatrükist,” kinnitas ta.

Kui aga retsepti või vajalikku dokumenti kaasas ei ole, on raske prognoosida, millise lahenduseni kohalikus lennujaamas või piiripunktis jõutakse – seega on targem karta kui kahetseda. “Lõpptulemus võib riigiti ja täpsemaid asjaolusid arvestades olla väga erinev, alates sõnade peale lugemisest kuni ravimist ilma jäämise ja ametliku menetluseni,” tõi ta välja.

Teadlikkus on paranenud

Kuigi paljudele võib ravimitega reisimist puudutav info tulla üllatusena, kinnitab Liis Prii, et üldine teadlikkus on ravimitega reisimise teemadel ajas siiski paranenud. Heaks näiteks on Schengeni tunnistus, mida läheb tarvis narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisimiseks: kui 2015. aastal andis Ravimiamet välja 990 Schengeni tunnistust ning 2019. aastal 1654 Schengeni tunnistust, siis 2023. aastal juba 2552 Schengeni tunnistust.

“Selle tõusu taga on nii suurem teadlikkus, reisijate arvu üldine kasv kui narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite laialdasem kasutamine Eestis,” märkis ta. Schengeni tunnistust on tarvis Schengeni riikides reisides narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite kaasa võtmiseks. Sellisteks ravimiteks on näiteks erinevad retsepti alusel väljastatud valuvaigistid, rahustid või stimulaatorid, mida kasutatakse teiste näidustuste kõrval ka näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja muude vaimse tervise häirete ravis.

Kuivõrd selliseid ravimeid tarvitavate inimeste osakaal on ühiskonnas tõusnud, on oluline rõhutada, et narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid võib reisile kaasa võtta vaid neid kasutav patsient ise. See tähendab, et neid ravimeid ei saa näiteks pereliige patsiendile teise riiki järele viia. Samuti on Prii sõnul oluline teha vahet, kas narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisitakse Schengeni ala riikides või sellest välja jäävates riikides.

“Schengeni alasse mittekuuluvatesse riikidesse reisides piisab, kui võtta kaasa narkootilise või psühhotroopse ravimi paberretsepti koopia, elektroonilise retsepti elektrooniline kuva/väljatrükk või nende puududes arsti teatis ravimite võtmise vajaduse kohta. Kaasavõetava ravimi kogus on piiratud reisijale kaasas oleva retsepti alusel välja kirjutatud ravimi kogusega,” ütles ta.

Tunnistusi hakkavad väljastama apteegid

Kui seni väljastas Schengeni tunnistusi vaid Ravimiamet, siis alates käesoleva aasta septembrist hakkavad neid välja andma hoopis apteegid – see aitab Prii hinnangul samuti teadlikkuse tõstmisele kindlasti kaasa. “Just apteekritel on vahetu võimalus ravimite kasutajatega suhtlemiseks ja ravimitega reisimise teemal nõu andmiseks juba ravimite ostmisel.”

Oluline on tutvuda ka sihtriigi ja läbitavate riikide nõuetega ravimitega reisimisele. ”Võib tulla ette, et on vajalik ka sihtriigilt loa taotlemine või tuleb arvestada koguseliste või teiste ravimitele kehtestatud piirangutega.”

Samas tuleb erisustega arvestada ka loomaomanikel: nimelt tuleb loomale mõeldud narkootiliste või psühhotroopsete retseptiravimite puhul kaasa võtta veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või paberretsepti koopia, sõltumata riigist.

Vajalikud ravimid ei pea koju jääma

Kuivõrd ravimvorme on erinevaid, ei sõltu retseptiravimite reisile kaasa võtmise nõuded ravimvormist – nii pole erandiks ka pen-süstlad, mida võib käsipagasis endaga kaasa võtta. “Ravimvormi on vaja vaadata vaid siis, kui on kahtlus, et kaasavõetava käsimüügiravimi pakend võib olla liiga suur, et seda ilma Ravimiameti loata kaasa võtta,” sõnas Prii.

Nimelt võib Ravimiameti loata reisile kaasa võtta käsimüügiravimi, mille kogus on kuni:

• 200 tabletti või kapslit
• 500 g pulbrit lahuse valmistamiseks
• 500 ml suukaudset või infusioonilahust
• 30 ampulli või viaali süstitavat ravimit
• 200 ml/200 g välispidist ravimit
• 200 annust inhaleeritavat (st sissehingatavat) ravimit
• 10 ravimplaastrit
• 50 g homöopaatilisi graanuleid
• 100 g drooge (ravim, mis on kuivatatud või värske taime, vetika, seene või sambliku või nende osa töötlemata kujul)

Ennekõike on tähtis teada, et vajalikud ravimid ei pea jääma koju – neid on võimalik reisile kaasa võtta ja seal ravikuuriga jätkata ka siis, kui nende kaasavõtmine vajab lisaks retsepti koopiale retseptiravimite puhul eraldi luba või Schengeni tunnistust. Seejuures tuleks ravimid pakkida kaasa just käsipagasisse, et vältida olukorda, kus ühes kaotsiläinud pagasiga on kadunud ka hädavajalikud ravimid.

“Vajadusel küsige Schengeni tunnistus või taotlege suures koguses/pakendis käsimüügiravimi kaasa võtmiseks Ravimiametilt luba. Uurige kindlasti ka reisil läbitavate riikide infot ravimitega reisimise kohta, sest see võib riigiti erineda,” soovitas Prii.

Niisiis, ületamatuid takistusi ravimitega reisimisel ei ole. “Hoolsamat läbimõtlemist eeldab pikemale reisile minek, kui vajate kauem kui 1 kuu ravikuuri ulatuses narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid – neid ei saa suuremas koguses kaasa võtta, hiljem postiga järgi saata ega Eesti retsepti alusel mujal apteegist osta, nii et aegsasti tuleb uurida reisi sihtkohas arsti vastuvõtule mineku, retsepti saamise ja sihtkohas vajalike ravimite väljaostmise võimalusi,” sõnas ta lõpetuseks.