Targa patsiendi blogi

Miks haigestuvad vaktsineeritud endiselt koroonaviirusesse?

Tartu Ülikooli genoomika instituudi funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.Foto: erakogu

Vaktsineerimine COVID-19 vastu on tekitanud ühiskonnas palju vastukaja ning küsimusi, millele on raske ühest vastust anda ka ekspertidel ja teadlastel. Uurisime Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadurilt Erik Abnerilt, mis põhjustab haigestumist vaktsineeritute seas ning kas on lootust, et viiruse muteerumine millalgi lõpeb. 

Ükski vaktsiin ei kaitse 100% 

Ehkki suure osa igapäevastest nakatunutest moodustavad vaktsineerimata inimesed, nakatub statistika põhjal umbes 20% vaktsineeritutest ikkagi koroonaviirusesse, kellest üks osa vajab ka haiglaravi.

Siinkohal pole aga mõistlik süüdistada vaktsiini, vaid teadvustada, et inimeste organismid on väga erinevad. “Mitte ükski vaktsiin ei kaitse viiruse eest sada protsenti, sest igal inimesel on erinev immuunsüsteem ja haigestumistingimused,” sõnas Abner. 

Teine põhjus, miks ka vaktsineeritud ikkagi nakatuvad, on see, et esialgne vaktsiin loodi Wuhani tüve vastu. Praeguseks on olukord muutunud — üle kogu maailma levib ülekaalukalt Delta tüvi.

“Mängureeglid on muutunud ja vaktsiinide tõhusus Delta tüve vastu vähenenud,” märkis Abner. Hetkel aga töötataksegi selle kallal, et luua vaktsiin ka Delta tüve vastu. Et Euroopa ravimiamet peab uue vaktsiini ohutuse ja tõhususe kinnitama, on uuel vaktsiinil vaja läbida rida uuringuid, et seda müügiloa saamiseks tõendada. See aga võib aega võtta ligikaudu pool aastat.

Küsimusele, kas oleks abi näiteks suurema doosi Pfizeri süstimisest, vastas Abner eitavalt. “See ei muuda olukorda, sest antikehade suurus ei määra sada protsenti, kas inimene nakatub või ei,” selgitas ta. 

Viirused suudavad alati üllatada 

Üle kogu maailma küsitakse pidevalt, kui kaua globaalne koroonapandeemia veel kesta võiks. Abneri sõnul oleks naiivne öelda, et uusi tüvesid enam üldse juurde ei teki.

Ka Delta tüvi on märkimisväärselt edasi arenenud ning selle nakatuskordaja on suurem. “Uutel tüvedel on teised omadused ja mõjud ning uued mutatsioonid võivad minna veel agressiivsemaks kui Delta tüvi,” märkis ta.

Viroloogia ajaloost võib tuua erinevaid näiteid, mis kinnitavad, et levimise alguses põevad inimesed viirusi raskemalt kui mõni aeg hiljem. “Vana-Roomas tapsid leetrid miljoneid inimesi,” tõi Abner näiteks.

Ent aja jooksul muutuvad viirused ikkagi kergemaks. “Nende eesmärk on paljuneda,” märkis Abner. Tõenäoliselt tekib ühel hetkel ka koroonaviirusel selline tüvi, mille vastu ei ole vaja enam võidelda ning inimesed õpivad sellega koos elama.

Seega on raske öelda, mida toovad järgmised üks kuni kolm aastat. “Ilmselt muteerub viirus edasi, sest see on nende toimimismehhanism,” spekuleeris Abner. Uute tüvede efekti on samuti veel raske ennustada.

“Viirusel on lihtsam levida, kui ta ei põhjusta inimesele rasket haigust,” märkis Abner. Kui ta tekitab meile vaid kergeid sümptomeid nagu nohu või köha, on tal ka endal kergem edasi levida. “Millal viirus aga sinna punkti jõuab, on samuti veel väga keeruline öelda,” nentis ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.