Organismi vananemine toob kaasa ridamisi erinevaid protsesse – nii pole ka silmanägemise halvenemine midagi eriskummalist. Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku oftalmoloogia arst-resident dr Páll Kaarel Laas Sigurðsson sõnul saab paljusid silmaspetsiifilisi haigusi ravida, ent väga suur roll on ka ennetusel ja õigeaegsel reageerimisel.

Nägemishäire mõjutab igapäevast toimetulekut

Dr Laas toob välja, et nägemisvõime hakkab tasakesti langema juba noores eas, mille tõttu läheb 40ndates eluaastates alates lugemiseks ja muuks lähitööks üldjuhul lugemisprille vaja. “Mis vanuses see vajadus täpsemalt välja lööb, on siiski individuaalne,” sõnas ta.

Kui mõni muu haigus ei pruugi inimese elukvaliteeti ja sotsiaalset suhtlust nii tugevalt mõjutada, siis nägemishäire puhul võib igapäevaste tegemistega toimetulek tugevalt häiritud saada. “Kuna oluline visuaalne informatsioon, mida ka alateadlikult tajume, pole enam nii hästi kättesaadav, toob nägemishäire kaasa nii halvema toimetuleku igapäevategemistes, aga ka võõras keskkonnas või sotsiaalsetes situatsioonides. Seetõttu on nägemislangus ja pimedus riskifaktorid ka depressiooni ja ärevushäire väljakujunemiseks,” tõdes arst-resident.

Vihjeid kehvemaks muutuva silmanägemise osas võib leida inimese käitumisest: näiteks võib inimene lugeda raamatut või muud teksti nii, et käsi sirutatakse välja. Kui käe pikkusest enam ei piisa, kallutatakse tahapoole ka pea.

“Kui aga märgatakse, et inimene loeb ja vaatab asju väga lähedalt ja raskustega, võib see olla vihje hallkaele või kollatähni haigusseisundile. Samuti tuleks nägemishäiret kahtlustada siis, kui inimesel on kodus või tuttavas keskkonnas raskusi toimetulekuga – näiteks esineb palju kohmakust tegemistes, asju ei märgata, kui need ei ole just otse nina ees, või trepist liigutakse varasemalt ebakindlamalt,” tõi ta välja.

Mis haigus on kollatähni kärbumine ehk AMD?

Laias laastus võib silmas toimuvad protsessid jaotada kaheks: kui ühelt poolt mõjutavad nägemist üldhaigused nagu diabeet või kõrge vererõhk, siis silmaspetsiifilised haigused puudutavad, nagu nimigi ütleb, ainult silma. Üheks selliseks haiguseks ongi AMD ehk ealine kollatähni kärbumine.

“Ealine kollatähni kärbumine on arenenud riikides sagedaseim pimeduse põhjus eakamatel patsientidel. Kollatähni kärbumise korral häirub nägemine just keskosas. Selle tõttu on häiritud tegevused, kus väikeste detailide täpne eristamine on oluline – näiteks lugemine,” tõi arst-resident välja. Samuti ei pruugi inimene enam tuttavaid nägusid ära tunda.

Kollatähni kärbumise korral eristatakse kahte vormi: esmalt aeglaselt progresseeruv kärbumise “kuiv” vorm ning teiseks oluliselt kiiremini arenev “märg” vorm, kus kollatähni piirkonda tekivad uued, patoloogilised veresooned, mis kipuvad lekkima ja põhjustama kollatähni turset.

“Kuiva vormi puhul on uuringud näidanud, et nn silmavitamiinide (toidulisandite segu, mis sisaldab luteiini, zeaksantiini, tsinki, E- ja C-vitamiini) manustamine võib aeglustada mõõduka või väljendunud kollatähni kärbumise arengut.”

“Märja” vormi puhul tekkivatest veresoontest põhjustatud turset ja nägemiskadu iseloomustab vaatevälja keskossa tekkiv tumedam laik ja/või vaatevälja keskosa moonutus. Eriti on see märgatav nt teksti lugedes, kus osa loetavast tekstist oleks haaratud silmaga vaadates kas puudu või moonutatud. Kollatähni kärbumise märga vormi onvõimalik ravida spetsiaalsete uudisveresoonte teket pärssivate silmasiseste süstidega.

“Süstimas käiakse esialgu kord kuus, ent hea ravivastuse korral ja püsiva ravitulemuse saavutamisel pikendatakse süstide vahet järk-järgult,” selgitas dr Laas.

Oluline roll on ennetusel

Ehkki nägemislangust tajub sageli inimene ise, on seda keerulisem tabada eakate inimeste puhul. Kuivõrd ealise kollatähni kärbumise puhul on tegemist pöördumatut kahjustust põhjustava haigusega, mille esinemissagedus kasvab vanusega, on oluline tegeleda ennetusega. Kõige olulisem on loobuda suitsetamisest ja alkoholist ning järgida tervislikke eluviise. Samuti tuleks silmi kaitsta UV-kiirguse eest ning ravida süsteemselt juba olemasolevaid terviseprobleeme nagu kõrge vererõhk või diabeet.

Kui üldjuhul arenevad kroonilised silmahaigused võrdlemisi aeglaselt, siis dr Páll Kaarel Laas Sigurðsson rõhutab, et järsk nägemislangus on piisav põhjus erakorraliseks pöördumiseks. “Patsient, kelle nägemine on näiteks poole aasta jooksul tasakesti kehvenenud, võiks polikliinikus aja panna silmaarsti vastuvõtule, hoolimata sellest, et ooteajad võivad olla pikad,” kinnitas ta.