Mullu alustasid Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Tööinspektsioon “Tervist edendav töökoht” märgise väljaandmisega, millega soovitakse tunnustada tööandjate järjepidevat panustamist oma töötajate tervisesse ja heaolusse. TAI paikkondade tervise edendamise vanemspetsialisti Katrin Kärner-Rebase sõnul on tööandjal sellest väga palju võita, kuna tervise edendamine võib olla korraga nii konkurentsieelis kui ka ettevõtte paremate tulemuste võti.

Tervisedendus on Eestis populariseerumas

Kui varem nägid paljud tööandjad tervisedendust kui pehmet väärtust, millele üleliia tähelepanu pöörama ei pea, siis tänaseks on Eestis järjest rohkem ettevõtteid, kes mõistavad, et tervise edendamine mängib üliolulist rolli ka töötajate tõhusama panuse ning seeläbi ettevõtte kulude-tulude juures. Nii pööratakse aina enam tähelepanu töötajate füüsilisele ja vaimsele tervisele, sealhulgas tervislikele eluviisidele, ohutu töökeskkonna ja toetavate sotsiaalsete suhete kujundamisele töökohas.

“Kindlasti on tervist edendavate ettevõtete arv Eestis kasvutrendis: kui 2015. aastal Statistikaameti poolt läbiviidud tööelu uuringust selgus, et tervise edendamisega tegeleb enda sõnul 76,7% ettevõtetest, siis 2021. aastal läbiviidud uuringu põhjal juba 87%,” märkis Kärner-Rebane. “Kuna TAI koordineerib ka tervist edendavate töökohtade võrgustikku, siis näeme, et igal aastal lisandub tööandjaid, kes soovivad panustada süsteemsemalt töötajate tervise ja heaolu nimel. Seega saadakse tervisedendamise väärtusest aina paremini aru.” 

Samas erineb arusaam, mida tervisedenduse all mõistetakse, ettevõtete puhul märgatavalt. “Kui tööandja arvab, et piisav on panustada puhkeruumis kaasaegse kohviautomaadi kasutamise võimaldamisega ning panna seinale üles toidupüramiidi plakat, siis vale see tegevus ei ole, aga küsimus jääb: kuivõrd mõjusalt on sellega töötaja  käitumist mõjutatud?” tõdes ta. “Märgise protsessi raames on üheks eesmärgiks tööandjate läbimõeldut ja süsteemset tegutsemist toetada ning seeläbi loodame, et järjest rohkem tööandjaid mõistab, kuidas töötajate tervist edendada ja töötajaid väärtustada viisil, et see ka tõenäolisemalt mõju avaldaks.”

Kuid mida tervisedenduse all õigupoolest mõistetakse? “Laiemalt on tervisedenduse eesmärgiks suurendada inimeste enda kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Erinetel keskkondadel, kus inimene igapäevaselt toimetab, on samuti suur mõju tema käitumisele. Töökeskkonnas tegeletakse tervisedendamise vaates turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ja valikuid soodustava keskkonna võimaldamisega,” selgitas Kärner-Rebane.

Töötajate tervisekäitumise mõjutamisel võiks laias laastus pidada silmas järgmist:

• tunne oma töötajaid ehk individuaalsete eripäradega arvestamine,
• eetika ja andmekaitse on olulised terviseteemade puhul,
• töötajate kaasatus juba tegevuste kavandamise etapis,
• mõjusamad on pikaajalised tegevused, mis on integreeritud töökultuuri ja tööprotsesside osaks,
• tegevuste ümberdiainimist ja uuesti proovimist ei tasu peljata, muutused vajavad aega ja läbimõeldud kommunikatsiooni,
• kombineerida tasub erinevaid käitumist mõjutavaid tegureid töökohas.

Vajalike teadmistega spetsialiste on järjest rohkem

Ehkki kõrgkoolidest tuleb tervisedenduse spetsialiste tööturule järk-järgult juurde, võib Eesti ettevõtete näitel näha, et selle valdkonna eest vastutab ettevõttes nii personali-, töökeskkonna-, sisekommunikatsiooni- või mõne muu eriala spetsialist. Sellegipoolest leidub ka üksikuid tööandjaid, kus töötab näiteks eraldi vaimse tervise spetsialist. 

Kärner-Rebase sõnul on paljudes töökohtades loodud eraldi nn tervisetiim, kuhu kuulub erinevate ametikohtade spetsialiste ning kes tervisedendusse ühiselt panustavad. “Mitmepealine ja kõiki tasandeid kaasav tervisetiim annab tihtipeale laiema tervisealase vaate, samuti osatakse seeläbi paremini mõista erinevate inimeste vajadusi. Seetõttu on tervisetiim kindlasti väga tõhus viis tervise edendamiseks töökohal,” kinnitas ta.

Märgise saajaid tuleb järk-järgult juurde

Töötajate heale tervisele tähelepanu pööravate tööandjate tunnustamiseks hakkas Tervise Arengu Instituut koostöös Tööinspektsiooniga andma välja märgist “Tervist edendav töökoht”. 2024. aasta talvise hindamise tulemusel pälvisid märgise Interconnect Product Assembly AS, YourOffice Group OÜ ja Roche Eesti OÜ. “Nendel ettevõtetel oli väga selge visioon ja strateegia, kuidas ja milleks erinevaid tegevusi ellu viiakse,” põhjendas Katrin Kärner-Rebane.

Kuivõrd taotluse esitas üle 40 tööandja, pakuti välja võimalus enne tegevuskava esitamist osaleda erinevate tervisedendust puudutavatel koolitustel. “Kevadel esitas 35 taotlejat tegevuskava ning on rõõm näha, et märgise saajaid tuleb õige pea juurde,” sõnas Katrin Kärner-Rebane.

Ent milleks märgise taotlemine hea on? “Oleme seda ettevõtetelt ka ise küsinud ja uurinud, miks taotlemise protsess ette võeti. Vestlusringis osalenud tööandjate esindajad tõid välja, et kindlasti on üks põhjus konkurentsieelis: kui sa pakud töötajale sellist keskkonda, kuhu ta rõõmuga tuleb, siis seda väiksema tõenäosusega vaatab ta mujale. Jah, töötasu on kindlasti oluline, kuid mitte kõige olulisem – ka see, kuidas klapib töökeskkond inimese isiklike väärtustega, on töötajate jaoks järjest olulisem komponent,” sõnas Kärner-Rebane.

Samuti võimaldab märgise taotlemise protsess vaadata töökeskkonnale laiemalt ning mõista, kas töötajaid väärtustatakse piisavalt. “Kui ettevõtted viisid läbi enesehindamist ja hakkasid kaardistama, millised on arenemiskohad, siis toodi välja, et tänu sellele protsessile õnnestus tervisedendusele kui valdkonnale suuremat tähelepanu saada ka ettevõtte juhtkonnas.“

See on aidanud paljudel tööandjatel mõista, et tervisedendusega lüüakse tegelikult mitu kärbest ühe hoobiga. “Kui ühest küljest saame töötajaid motiveerida ja arendada, siis teisest küljest aitab tervisedendus lahendada ka töökeskkonna kitsaskohti ning parandada ettevõtte tulemusi, kuna terve, parema motivatsiooni ja enesetundega töötaja tegutseb tulemuslikumalt.”

Heaks näiteks on liikumisaktiivsuse toetamiseks tegevused, mis kipuvad olema atraktiivsed neile, kes on niigi aktiivsed. Oluline on aga mõista ja pakkuda midagi neile töötajate gruppidele, kes on seni jäänud aktiivsest kaasatusest välja ja neid toetaksid mõned muud lahendused (nt nende töö sisaldab juba kehalist aktiivsust). “Kui töö on istuva iseloomuga, saab igapäevaselt seisulaudade ning seisu- ja kõnnikoosolekute kasutamise võimalust pakkuda ning pideva eeskuju ja sõbraliku meeldetuletusega kujundada selline tööasendite varieerimine normiks.”

Tervisest hoolitakse ka väiksemates ettevõtetes

Kuna märgise taotlemiseks tuleb esitada tegevuskava, toonitab Katrin Kärner-Rebane, et selle täitmise eest ei tohiks töökohal vastutada vaid üks inimene ning kindlasti peab olema juhtkonna toetus.

“Kui töötaja on arendusprotsessis üksi ning otsustab näiteks töökohta vahetada, võib tervisedenduse teema tema lahkumisega laualt maha kukkuda. Kui aga on olemas meeskond, kes pakub esiteks tegevuskava koostamisel mitmekülgsemat vaadet ja teiseks, suurema kaasatusega on tegevuskava elluviimise tõenäosus märksa püsivam. Seetõttu soovitavad ka seni märgise protsessis osalenud tööandjad kindlasti tegutseda mitmekesi, kuna meeskonnatöös peitub jõud ning juba kaasatuse kaudu töötaja tajub, et teda hoitakse ja väärtustatakse.”

Tegevuskava täitmise juures ei tohiks ära unustada elementaarset ehk töötaja isiklikku arengut ja toetamist. “Kui organisatsioon on heas mõttes nügiv ja märkav ning keskkonnas väärtustatakse avatust, toetab see töötaja enda rolli ja vastutust, kes ei karda sõna võtta ega märku anda seal, kus vaja (nt kedagi koheldakse ebavõrdselt, mingites tööprotsessides on risk tervisekahjule või tekkinud on oluline infosulg, mis takistab tööd või arusaamist muutunud vajadustest). Mida rohkem suudab tööandja mõjutada seda, kuidas või millistes tingimustes töötaja oma igapäevast tööd teeb, seda suurem mõju on sel töötaja tervisele – seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes,” märkis spetsialist. Tööst tulenev läbipõlemine ja vaimset tervist toetava töökeskkonna kujundamine on seepärast märgise protsessis eraldi fookusteema kõigile taotlejatele.

Kärner-Rebase sõnul on hea meel näha, et tööandjad näevad ja otsivad järjest rohkem lahendusi, mis ei nõua ilmtingimata suurt rahalist panust. “Väga tore on näha just väiksemate tööandjate tegevuskavasid, kus osatakse oma töötajaid märgata, nende individuaalset panust hinnata ja võimaluste piires arendada. Näiteks arendatakse oma töötajate mentorluse oskusi ja luuakse töökohasiseseid tugigruppe kiiremateks tööperioodideks, tehakse ühiseid toetavaid kokkuleppeid nagu  koosolekute või kohtumiste vahele teadlike pauside kavandamine, aga ka koosolekuvabad reeded.

“Samas arendatakse nii vaimse kui ka füüsilise tervise esmaabiandjaid ning võimaldatakse arendada oskusi ka oma inimeste hobidest ja huvidest lähtuvalt. Seeläbi saab töötaja oma töökogukonnale panuse anda ning oma oskustest lähtuvalt toetada näiteks mõne liikumistegevuse regulaarse vedamisega, konkreetsemalt oma tööst tulenevate teadmiste, arvuti- või ajakasutust võimaldavate nippide regulaarse jagamisega,” sõnas ta.