Ehkki oma tervise eest hoolitsemine ja selle säilitamine on väga oluline, ei pruugi kõik pakutavad võimalused soovitud eesmärki ilmtingimata teenida. Perearst Triinu-Mari Ots nendib, et kuigi vitamiinide ja toidulisandite kasulikkusest räägitakse aina enam, ei tähenda see, et nende järele eksisteeriks päriselt ka järjest suurem vajadus.

Vitamiinid ei ole mõeldud haiguste raviks

Ehkki vitamiinid ja käsimüügiravimid võivad pakendi poolest olla üksteisega äravahetamiseni sarnased, on siiski väga oluline neil vahet teha. Näiteks on suur erinevus tarvitamise eesmärgis: kui vitamiinid on vajalikud organismi heaks toimimiseks ning aitavad tervist säilitada, siis spetsiifiliste haiguste ja haigusseisundite raviks kasutatakse just ravimeid. Seetõttu on väga oluline, et vitamiinide ja ravimite erinevat funktsiooni ei aetaks omavahel segamini.

Käsimüügiravimeid, vitamiine ja erinevaid toidulisandeid müüakse lisaks apteekidele järjest enam ka toidu- ja erinevates e-poodides. Ehkki valik on üha mitmekesisem, tõdeb perearst Triinu-Mari Ots, et rohke pakkumine ei tähenda sugugi seda, et selliste preparaatide järele reaalselt ka järjest suurem vajadus oleks.

“Pigem on see märk, et selliseid tooteid on väga lihtne turundada ja toota – piisab vaid öelda, et toode toob parema tervise endale või oma lähedastele, ja potentsiaalne ostja on juba konksu otsas,” ütles ta.

Nimelt kehtib reklaamiseadus küll ravimitele, ent mitte vitamiinidele ja erinevatele toidulisanditele. Seetõttu ei rakendu nende tootmisele ja reklaamile ka rangeid nõudeid. “Loomulikult on see väga hea turunišš ja seetõttu on ka selliseid tooteid meie kaubanduses väga palju,” tõdes perearst.

Kuivõrd inimesed otsivad erinevaid võimalusi selleks, et olla tervem, õnnelikum ja puhanum, on igati mõistetav, miks otsitakse aktiivselt võimalusi, kuidas väsimusest, kurnatusest või haigustest pääseteed otsida. “Kiire toimiva lahenduse või imerohu otsimine on igati inimlik ning teisest küljest loodetakse sageli, et äkki mingisugune efekt tervisele ikka on.”

Erand kinnitab reeglit

Kuna vitamiinide ja toidulisandite tarvitamisega ei kaasne hirmu, et need võiksid tervisele või enesetundele karuteene teha, on dr Otsa sõnul väga lihtne uskuda ja loota, et soovitud positiivne mõju tõesti eksisteerib. “Isegi kui ratsionaalne mõistus saab aru, et imelahendust lubatud toode ei paku, siis on nii lihtne uskuda, et kui see töötab isegi 10% ulatuses, on sellest ju mulle kasu.”

Kui enamasti saame kõik eluks vajalikud vitamiinid kätte täisväärtuslikust toidust ning seal sisalduv vitamiinide hulk on meile piisav, võib organismi vajadus toitumisharjumustest ja elukohast lähtuvalt veidi varieeruda. “Meie kliimas on erandiks D-vitamiin, mida toiduga piisavalt ja ei saa. Tubase eluviisi või pideva päikese vältimise korral ei suuda organism seda piisavalt nahas ka sünteesida.”

Lastele on soovitatav anda D-vitamiini sõltumata aastaajast kindlasti teise eluaasta lõpuni. “Suuremate laste ja täiskasvanute korral tasub enda eluviisile otsa vaadata: kui on teada, et ma ei käi piisavalt õues, ei söö muna-kala ega tarbi D-vitamiiniga rikastatud piimatooteid, siis on tõenäoline, et D-vitamiini jääb puudu.”

Kui inimene juba selles kahtleb, siis tõenäoliselt nii ka on ja sel juhul on profülaktilises annuses D-vitamiini manustamine aastaringselt põhjendatud. “Kindlasti on seda vaja lisaks võtta talvistel kuudel, septembrist maini,” lisas perearst.

Teatud erandid esinevad dr Otsa sõnul ka B-vitamiini tarvitamise puhul. “Kui inimesel on tehtud maolõikus ehk tal on eemaldatud osa vitamiini imendavast limaskestast, on seda pidevalt vaja manustada. Samuti on vajalik, et inimene mõtleks menüü ratsionaalselt läbi, kui see on mingil põhjusel piiratud – kuna B12-vitamiini pole vaja suures koguses, siis teadlikult toitudes võib ka vegan selle toidust kätte saada, kuid see vajab kindlasti eraldi süvenemist.”

Vitamiinide ületarvitamine on samuti terviseoht

Ehkki ravimite ületarvitamisega kaasnevatest terviseohtudest ja kõrvalmõjudest räägitakse rohkem, tuleks hoiduda ka vitamiinide ja erinevate toidulisanditega liialdamisest, kuna ka see võib olla kahjulik ning kõrvalmõjusid tekitada. 

“Veeslahustuvate vitamiinidega raske mürgistuse tekitamine on küll ebatõenäoline, sest nende vitamiinide liig viiakse organismist neerude kaudu välja, kuid ka see on organismile väga suurte koguste korral liigne koormus. Rasvlahustuvad vitamiinid (nt A-, D-, aga ka K-ja E-vitamiin) seevastu võivad kuhjuda organismi pikemaks ajaks ja põhjustada tõsiseid vaevusi,” sõnas dr Ots.

Vitamiinide ja toidulisandite liigtarvitamise puhul eristatakse ühekordset üleannustamist ehk mürgistust kui ka pikaajalisest ületarbimisest tingitud hüpervitaminoose, mis on ühtviisi tõsised seisundid mõlemad. “Samal ajal ei ole ka näidustatud erinevate vitamiinide tasemete pidev monitoorimine kehavedelikes, vaid neid analüüse määrab arst konkreetsete näidustuste olemasolul.”

Tervis ei peitu vitamiinipurgis

Ehkki vitamiinid aitavad organismi head tervist säilitada ning on näidustuse korral vajalikud, toonitab perearst dr Triinu-Mari Ots, et enda vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine peab algama siiski tervislikust mitmekülgsest toitumisest, heast unest ja liikumisest, mitte toidulisandi- ega vitamiinipurgist.

Seega on enne vitamiinide või toidulisandite tarvitamist oluline konsulteerida arstiga ning teha vajalikud vereanalüüsid. “Suuri puudujääke unes ja toitumises ei kompenseeri ükski vitamiin ega toidulisand, küll aga teadlikult oma eluviise analüüsides võime mingil eluetapil jõuda ka sinna, et vajame ajutiselt ühte või teist vitamiini lisaks,” sõnas ta.