Ehkki päikeseliste päevade sagenemine on kevadeti alati väga oodatud, peidab UV-kiirgus eneses rohkem ohte kui 30 aastat tagasi. Optometristi ja nägemisterapeudi Karmen Johanssoni sõnul on eestlaste teadlikkuse UV-kiirguse kahjulikust mõjust küll hea, kuid sellegipoolest saab igaüks väga palju ära teha selleks, et silmade tervist kaitsta.

Silmad vajavad suuremat kaitset

Kahjuliku UV-kiirguse mõju on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt suurenenud. Optometristi Karmen Johanssoni sõnul on seda võimendanud erinevad globaalsed tegurid nagu suurtööstused, külmseadmed, õhku paiskuvad heitgaasid ja aerosoolid, samuti ka kliima soojenemine. “Kuna see kõik on muutnud Maad kaitsva osoonikihi dünaamikat ja tihedust, pole planeedil enam sellist liigse UV-kiirguse eest kaitsvat kihti, nagu oli 30 ja rohkem aastat tagasi,” selgitas ta.

Siiski pole päikeselt saadav soojus ja valgus üdini halb ja kahjulik: päikese käes viibimise ajal sünteesib organism vajalikku D-vitamiini, mis on omakorda vajalik ka hea nägemise jaoks. Seejuures on Johanssoni sõnul oluline aga mõõdukus ning UV-indeksiga arvestamine – nimelt piisab D-vitamiini jaoks ainuüksi 15-minutilisest päikese käes viibimisest.

“Valgus aitab silmadel paremini näha ja soojus küpsetab nahka. Naha liigsel pruunistumisel või päikesepõletusel on nahale vananev toime,” rääkis Johansson. Küll aga mõjutab UV-kiirgus otseselt ka silmade tervist, kuna on võimeline tungima läbi silma erinevate kihtide ja lõhkuma rakustruktuuri. Lisaks mainitud nägemiskahjudele põhjustab liigne UV-kiirgus ka nahavähki.

“Silma eesmine osa ehk sarvkest on nagu kiht kilesid, mis saab liigse UV-kiirguse käes põletada,” näitlikustas Johansson. Põletuse tunnused on valu, silmavalgete punetus, liigne pisaravool, kihelus, paistetus, peavalu.

Pikaaegsel UV-kiirguse ja nägemisstressi koosmõjul võib tekkida silma pinnale veel üks kile ehk pingveekuli, mis võib kasvada üle silma ja halvendada nägemist. “Järgmine kiht on silmalääts, mis pikaaegse UV-kiirguse kokkupuutel hägustub. Kuigi UV-kiirgused neelduvad silma erinevates kihtides, jõuab mingi hulk ka silmapõhja, tekitades rakkudes muutusi ja kutsudes esile geneetilisi haigusi nagu kollatähni kärbumine,” tõi Johansson välja.

Sümptomeid ei tohi jätta tähelepanuta

Võimalikust silmaprobleemist annavad Johanssoni sõnul märku erinevad sümptomid nagu valu, vahelduv fokusseerimine, nägemise halvenemine, silmade valgustundlikkus, suurenenud pisaravoolus, kihelus, paistetus ja peavalu.

Ent mida silmaärrituse korral teha?

·       Esmalt tuleks suunduda siseruumi, vähendamaks kokkupuudet UV-kiirgusega.

·       Leia puhas lapp, mis sobiks külmakompressiks, et vähendada turset.

·       Valu korral võib kasutada käsimüügiravimeid: ibuprofeeni või paratsetamooli.

·       Kasuta kunstpisaraid või silmageeli, et leevendada ärritust.

“Kui sümptomid ei taandu mõne päevaga, tuleks pöörduda silmaarsti poole,” lisas Johansson.

Päikeseprille tuleb valida teadlikult

UV-kiirguse põhjustatud silmaprobleemide vältimiseks on ülioluline roll päikeseprillidel. Kuivõrd päikeseprillidest on aga aja jooksul saanud moetrendide peegeldus, millega soovitatakse rõhutada isikupära ja trenditeadlikkust, jäävad Karmen Johanssoni sõnul sageli tähelepanuta vajadused, mida päikeseprillid tegelikult täitma peaksid.

“Kui inimesele on määratud optilised klaasid, siis peavad ka päikeseprillid olema optilised. Tumedad klaasid jällegi nõrgestavad värvi- ja sügavustaju ning reaktsiooni kiirust. Sama nõue kehtib ka laste kohta,” tõi ta välja. Kindlasti peaksid prillide valimisel eriti hoolikad olema inimesed, kellel on laisk silm või mõni silmahaigus, mille tõttu on vähenenud nägemisvõime, kontrasti- või sügavustaju.

Õnneks on prilliklaaside tootmisel kasutatavad materjalid enamasti UV-kaitsega ning spetsialisti sõnul saab selliseid prille osta isegi toidupoest. “Päikeseprillide valikul on kõige tähtsam küsimus: mille jaoks sa prille vajad? Kui inimene liigub erinevates valgustingimustes ning tegeleb erinevate hobidega, oleks parim, kui on olemas erineva tumeduse ja kujuga päikeseprillid.”

Eelkõige tuleks klaaside toon ja tumeduse aste valida ilmastiku ja päikese ereduse järgi. “Üldjuhul on prillidel peal märge, mille jaoks konkreetne toon kõige paremini sobib. Kui jääd hätta, küsi nõu optometristilt, kes oskab kindlasti aidata,” soovitas Johansson.

Kõige tõhusam on ennetada

UV-kiirgusest tingitud terviseprobleemide vältimiseks oleks kõige mõistlikum muresid ennetada – see tähendab, et nahka tuleks kaitsta kerge riietuse ja päikesekaitsekreemiga ning peas võiks kanda laia kübarat või nokamütsi. Kindlasti ei tohiks seejuures unustada ka kaela.

“Ülekuumenemise vältimiseks tuleks tarbida rohkelt vett ning eelistada päikese eest varjus viibimist. Reisil olles ei tohi unustada, et UV-kiirgus tungib ka läbi pilvede – jälgige ilmateenistuste UV-indeksit ning vältige kõrghetkedel lauspäikese käes viibimist,” juhendas ta. Kindlasti on oluline järgida tervislikke eluviise, mis aitavad lisaks silmaprobleemidele ja -haigustele ennetada patsiendiks saamist, seda ka teiste tervisemurede vaates. Seega tasub meeles pidada, et organismi UV-kiirguse eest kaitstes kaitsed ka oma tervist.