Milline test reisimiseks valida?

Kas teha nakkusohutuse tõendamiseks üks või teine test, on patsiendi vaba valik. Nende vahe on proovi analüüsimise metoodikas, kiiruses ja hinnas.

Koroonaviiruse PCR-test näitab, kas oled koroonaviirusega nakatunud ja potentsiaalselt nakkusohtlik. Proov võetakse ninaneelust spetsiaalse vatitampooniga või kurguloputusvedelikust, testitulemus saabub 24-48 tunni jooksul. Tavaliselt kehtib negatiivne tulemus reisimiseks 48 kuni 72 tundi. Aga kuna iga riik seab omad piirangud, tuleb need enne reisi alati sihtriigist üle kontrollida. Testi hind jääb vahemikku 58–70 eurot (oleneb teenusepakkujast). Seejuures tasub teada, et reisidokumendina saab seda kasutada vaid juhul, kui testiga koos on tellitud vastav sertifikaat (lisatasu eest).

Koroonaviiruse antigeeni testi ehk kiirtesti positiivne tulemus viitab, et oled värskelt koroonaviirusesse haigestunud ja potentsiaalselt teistele nakkusohtlik. Positiivne antigeenitesti tulemus tuleb üle kinnitada PCR-testiga. Antigeeni testi proov võetakse ninaneelust spetsiaalse vatitampooniga, testi vastuse saab 15-30 minuti jooksul. Tavaliselt kehtib negatiivne tulemus reisimiseks 24 kuni 48 tundi. Aga kuna iga riik seab omad piirangud, tuleb need enne reisi alati sihtriigist üle kontrollida. Antigeeni test maksab 49 eurot ja see on kasutatav reisidokumendina, vastav sertifikaat sisaldub hinnas.

Perearsti tõendiga reisima ei pääse

Oluline on tähele panna, et reisimiseks tuleb koroonatest teha tasulise teenusepakkuja juures. Riiklik arstisüsteem võimaldab testimist ainult haiguskahtlusega inimestele ja lähikontaktsetele ning teistele, kelle jaoks see on möödapääsmatult vajalik, et haiged kiirelt tuvastada, isolatsiooni suunata ning nakkuse edasikandumist piirata.

Perearsti ja lähikontaktse saatekirja alusel tehtud testi tulemust reisimiseks kasutada ei tohi – ja tegelikult ei saagi. Piiril on võimalik kontrollida, kas reisile mineja on testi eest tasunud ise või kasutanud saatekirja. Reisimiseks vajalikule tõendile kuvatakse automaatselt tellimuse tunnus ning kui sellist sertifikaati püüda kasutada reisimiseks, on see karistatav väärteona. Rikkujaid on võimalik karistada aresti või kuni kolmesaja trahviühikuga.

Mul on vaktsiin tehtud, kas enam pole vaja testi teha?

Erinevad riigid seavad riiki sisenemiseks erinevad piirangud. Kui oled COVID-19 vastu vaktsineeritud, võib ELi vaktsineerimistõendist piisata, kuid seoses uute viirusetüvede pealetungiga on üha enam riike kehtestanud testi nõude ka vaktsineeritutele.

Kuna piirangud võivad igal ajahetkel muutuda, siis on eriti oluline reisi plaanides tutvuda sihtriigi nõuetega riiki sisenemisel. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt.

Kuidas suhtuda kodustesse kiirtestidesse?

Kodused koroona kiirtestid on enamasti oma olemuselt antigeenitestid – tehnoloogia on sarnane. Küll aga on koduse antigeenitesti puhul oluline silmas pidada, et testi täpsus sõltub oluliselt proovi võtmise viisist – kui täpselt on jälgitud testi kasutusjuhendit (nt söögi-joogi keeld enne süljetesti), testi säilitamise tingimusi. Süljetestid ja ninaõõne testid võivad olla vähem tundlikud kui ninaneelust võetavad testid. 

Ninaneelust proovi võtmine on küll ebamugav ja ninasõõrmest tundub see mugavam, aga oluline on kontakt ninaneelu limaskestaga. Kui proov ei ole korralikult võetud, st kontakt ei ole piisav, ei näita test õiget tulemust. Kuna testi tulemus sõltub nii paljudest muutujatest, siis turvaliseks nakkusohutuse tagamise viisiks kodust koroonatesti siiski pidada ei saa.