Tema nõuanne on kõik diabeedi haldamiseks vajalik pakkida lennukisalongi võetavasse käsipagasisse, mitte äraantava pagasi hulka. “Nii ei jää ilma eluks vajalikest ravimitest, kui pagas peaks kaotsi minema või hilinema. Tänapäeval on insuliinide hoiustamiseks olemas ka spetsiaalsed jahetaskud, mis kaitsevad ravimeid temperatuurikõikumiste eest. Kui jahetaskut pole, on hea nipp panna insuliinid riiete vahel, see aitab samuti temperatuuri hoida,” ütleb ta.
Peegli sõnul on lennujaamade turvakontrollis töötajad üldjuhul teadlikud, et lennukisse võib kaasa võtta insuliini ja muid diabeediraviks vajalikke tarvikud. „Diabeediravimeid pole me enamasti läbipaistvasse minigrip kotti pakkinud, küll aga olen alati juhtinud enne koti läbivalgustamist turvatöötajate tähelepanu sellele, et kotis on diabeediravimid,“ ütles Peegel ja lisas, et siinkohal võivad eri lennujaamadel olla erinevad nõuded.
Igaks juhuks võiks kaasas olla ka raviarsti väljastatud inglisekeelne tõend diabeedi kohta, et seda vajadusel turvakontrollis esitada. Arstitõend on teinekord abiks ka hotellides, kui on vaja põhjendada külmkapi kasutamise vajadust. „Näiteks saab enamasti külmkappi kasutada ilma rahata, sest lisavajadusega inimeste abistamine ilma tasu võtmata on üldiselt rahvusvaheline hea tava,“ avaldab Peegel.
Toidupala olgu käeulatuses
Rumeenia kõrgliigaklubis võrkpalli mängival Roberti Viiberil diagnoositi diabeet kolmandas klassis. Professionaalse sportlasena peab ta oma karjääri tõttu palju reisima. Viiber tõdeb, et lennureisidel tuleb sageli ette olukordi, mil glükoositase ootamatult alaneb. Seepärast pistab ta alati taskusse müslibatooni või banaani, et vajadusel organismi kiiresti turgutada. Glükoositaseme jälgimine on Viiberi sõnul praegu oluliselt lihtsam, kui see oli tema lapsepõlves, sest näpuotsast vere võtmise asemel kasutab ta pidevat glükoosimonitooringu seadet Dexcom ONE.
„Seade on alati minu küljes ja annab mulle pidevalt infot, kas peaksin midagi oma glükoositaseme hoidmiseks tegema,“ selgitab võrkpallur. Sensori abil oskab ta glükoositaseme muutumist ka ette ennustada – seade näitab talle reaalajas, kas näidud on liikumas alla või üles. Samuti saadab sensor teavituse telefoni, kui glükoositase hakkab muutuma ohtlikult madalaks või kõrgeks. Viiberi sõnul töötab seade ka lennurežiimil, kui bluetooth sisse lülitatud.
Glükoosisensoriga reisides tuleb meeles pidada, et sellega võib turvakontrollis julgelt minna läbi metallidetektori, kuid kehaskännerisse ei tohi sensoriga minna, kuna see võib avaldada seadmele kahjulikku mõju. Sellisel juhul tuleb turvatöötajat sensori kasutamisest informeerida ja paluda läbivaatust käsiskänneriga.