Mida pead teadma puhkusereisi planeerides, kui sul on diabeet?

Foto: Marek Metslaid

Diabeedidiagnoos ei takista maailma avastamist. Tuleb lihtsalt teada haiguse eripärasid ning mõelda läbi, millega reisile minnes arvestada ja mida kohvrisse panna, et puhkusereis kulgeks muretult.

Ravimid alati käsipagasisse

Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu (ELDÜ) ja Diabeedikooli juht Kristi Peegel soovitab alustada reisikohvri pakkimist diabeediravimitest ja -tarvikutest. Nii on kindel, et kõik vajalik saab kaasa. „Selleks, et välismaal olles ei peaks muretsema insuliini ega tarvikute puuduse pärast, võiks alati kaasa võtta topeltkoguses insuliini, glükagooni, sensoreid ja muid vajalikke tarvikud,“ soovitab Peegel.

Tema nõuanne on kõik diabeedi haldamiseks vajalik pakkida lennukisalongi võetavasse käsipagasisse, mitte äraantava pagasi hulka. “Nii ei jää ilma eluks vajalikest ravimitest, kui pagas peaks kaotsi minema või hilinema. Tänapäeval on insuliinide hoiustamiseks olemas ka spetsiaalsed jahetaskud, mis kaitsevad ravimeid temperatuurikõikumiste eest. Kui jahetaskut pole, on hea nipp panna insuliinid riiete vahel, see aitab samuti temperatuuri hoida,” ütleb ta.

Peegli sõnul on lennujaamade turvakontrollis töötajad üldjuhul teadlikud, et lennukisse võib kaasa võtta insuliini ja muid diabeediraviks vajalikke tarvikud. „Diabeediravimeid pole me enamasti läbipaistvasse minigrip kotti pakkinud, küll aga olen alati juhtinud enne koti läbivalgustamist turvatöötajate tähelepanu sellele, et kotis on diabeediravimid,“ ütles Peegel ja lisas, et siinkohal võivad eri lennujaamadel olla erinevad nõuded.

Igaks juhuks võiks kaasas olla ka raviarsti väljastatud inglisekeelne tõend diabeedi kohta, et seda vajadusel turvakontrollis esitada. Arstitõend on teinekord abiks ka hotellides, kui on vaja põhjendada külmkapi kasutamise vajadust. „Näiteks saab enamasti külmkappi kasutada ilma rahata, sest lisavajadusega inimeste abistamine ilma tasu võtmata on üldiselt rahvusvaheline hea tava,“ avaldab Peegel.

Toidupala olgu käeulatuses

Rumeenia kõrgliigaklubis võrkpalli mängival Roberti Viiberil diagnoositi diabeet kolmandas klassis. Professionaalse sportlasena peab ta oma karjääri tõttu palju reisima. Viiber tõdeb, et lennureisidel tuleb sageli ette olukordi, mil glükoositase ootamatult alaneb. Seepärast pistab ta alati taskusse müslibatooni või banaani, et vajadusel organismi kiiresti turgutada. Glükoositaseme jälgimine on Viiberi sõnul praegu oluliselt lihtsam, kui see oli tema lapsepõlves, sest näpuotsast vere võtmise asemel kasutab ta pidevat glükoosimonitooringu seadet Dexcom ONE.

„Seade on alati minu küljes ja annab mulle pidevalt infot, kas peaksin midagi oma glükoositaseme hoidmiseks tegema,“ selgitab võrkpallur. Sensori abil oskab ta glükoositaseme muutumist ka ette ennustada – seade näitab talle reaalajas, kas näidud on liikumas alla või üles. Samuti saadab sensor teavituse telefoni, kui glükoositase hakkab muutuma ohtlikult madalaks või kõrgeks. Viiberi sõnul töötab seade ka lennurežiimil, kui bluetooth sisse lülitatud.

Glükoosisensoriga reisides tuleb meeles pidada, et sellega võib turvakontrollis julgelt minna läbi metallidetektori, kuid kehaskännerisse ei tohi sensoriga minna, kuna see võib avaldada seadmele kahjulikku mõju. Sellisel juhul tuleb turvatöötajat sensori kasutamisest informeerida ja paluda läbivaatust käsiskänneriga.

Kliima mõjutab ravimeid

Peegli sõnul tasub teada, et glükoositaset mõjutavad enam kui 42 tegurit, sealhulgas nii ajavahe kui ka kliima muutumine. “Teistsugune kliima nõuab enamasti ka insuliinikoguse muutust: nii liiga külmas kui ka liiga kuumas (üle 30 soojakraadi) on diabeeti haldamiseks reeglina vaja suuremat insuliinikogust. Kuuma ilmaga ei tohi insuliini jätta ei autosse ega rannatekile, sest insuliin kuumeneb ja kaotab nii oma toimet. Selle kasutamine ei ole eluohtlik, kuid kuumenenud insuliini mõju on väiksem,” märgib ELDÜ juht.

Seda kinnitab 19-aastase Karmen Mikiveri kogemus, kellel diagnoositi 1. tüüpi diabeet lapsena. „Reisi olles tuleb mul glükoositaseme kõikumisi päris palju ette. Jaanuaris käisin suusareisil, kus mu glükoosinäidud ei tahtnud üldse normipiires püsida ega insuliin tavapäraste kogustega toimida,“ räägib Mikiver. Sama probleem vaevas teda ka viimasel soojamaareisil: insuliin kuumenes kogu aeg üle ja ei tahtnud jällegi teistpidi toimida.

“Sellistes olukordades tuleb lihtsalt ise rohkem vaeva näha: juua palju vett, süüa korralikult ja
regulaarselt, hoida ravimeid jahedas ning vajadusel insuliinikoguseid suurendada,” soovitab
Karmen Mikiver. Ta lisab, et ka temal on reisidel palju abi olnud pideva Dexcom ONE glükoosimonitooringu seadmest, mis annab ka glükoositaseme ootamatul kõikumisel kindlustunde.

„Mu keha läheb reisimisest ja pikkadest lendudest kiiresti stressi, mis omakorda mõjutab väga palju glükoositaset. See on lihtsalt reaalsus, millega tuleb arvestada. Kuid need väiksed kõrvalepõiked on üldpildis rohkem väärt kui see, et üldse mitte reisida ja elu nautida,“ sõnab Mikiver.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.