„Korjata ja hoidistada tohib vaid neid seeni, mida kindlasti tuntakse. Ka väike seenepurki sattunud mürgiseene osa on tervisele ohtlik. Marineeritud seeni armastatakse sageli pakkuda pidulauas. Seetõttu on oluline teada, et mitmed seened põhjustavad alkoholiga koos tarbimisel mürgistust. Sellised seened on näiteks tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik ja soomusmampel,“ sõnas Oder. 

Seoses hoidiste valmistamise hooajaga tuleb eriti tähelepanelik olla äädika kasutamisel. „30% äädikhape on söövitav kemikaal ning näeb klaasis välja nagu tavaline vesi. Kui inimene haarab veeklaasi või -pudeli, siis enamasti joob ta januga. Kui anumas peaks olema äädikas, siis alles teine lonks on see, mil mõistetakse, et vedelik ei olnud joomiseks mõeldud. Äädikhappe söövitused jätavad alati inimesele jälje ning mõjutavad teda kogu ülejäänud elu. Ka neis Põhjamaa riikides, kus seni oli äädikhappega kõik korras, on olukord internetikaubanduse tõttu muutunud. Koju tellitakse kangemat äädikat ning on juhtunud õnnetusi ka ülisöövitava, kuni 80% äädikhappega,“ lisas Oder.

Äädikamürgistuste vältimiseks tasub veenduda, et äädikalahus ei jääks järelevalveta. Äädikhapet tuleb nagu ka teisi kemikaale hoiustada originaalpakendis ja väljaspool laste haardeulatust.

Mürgistusteabekeskus julgustab mürgistuse või selle kahtluse korral helistama infoliinil 16662. Infoliin on anonüümne, avatud ööpäev ringi ning sealt saab juhiseid ja abi eesti, inglise ja vene keeles. Mürgistusteabekeskuse eksperdid tegutsevad ööpäevaringselt selle nimel, et vähendada haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust ägedate mürgistusjuhtumite tõttu.

„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Mürgistuse allikaks võivad olla kemikaalid, kosmeetika, loodustooted, ravimid, sõltuvusained, seened, taimed, marjad, mürgiste loomade hammustused, mürkgaasid või reisidel tekkinud mürgistused,“ ütles Oder.