Ortopeed annab nõu: milliste vahenditega kodus kergemaid kukkumisest tingitud traumasid leevendada?

Muutlik talveilm ning talispordi harrastamine võivad kaasa tuua kukkumisi ja vigastusi.Foto: Shutterstock

Muutlik talveilm ning talispordi harrastamine võivad kaasa tuua kukkumisi ja vigastusi. Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed Nele Juntson annab regionaalhaigla blogis nõu, kuidas väiksemaid traumasid koduste vahenditega leevendada ning millal peaks sättima sammud traumapunkti.

Esmane abivahend on külmakompress

Dr Juntson suunab, et traumade puhul on esmane abivahend külm, mitte külmageel. Viimast võib tema sõnul kasutada siis, kui tõesti midagi muud käepärast pole. Näiteks oled mäe peal ja paned geeli ruttu peale. Koduses keskkonnas võiks aga olemas olla spetsiaalne külmakott või isegi sügavkülmast võetud marjad ja muu käepärane.

Kindlasti ei panda külma otse nahale, vaid vahele tuleb asetada riie, et vältida nahakahjustust. Külma võib peal hoida 20 minutit järjest ja nii iga paari tunni tagant. Protseduuri võib korrata 72 tunni jooksul traumast.

Tihti panevad inimesed külmakoti 10-15 minutiks peale, leiavad, et see ei aita midagi ja loobuvad abivahendist. Külma valuvaigistav ja turset alandav toime on aga tuntav mainitud 72 tunni jooksul traumast ja seda peab tegema korrektselt.

Valuvaigistid olgu käepärast

Olulised abivahendid on ka valuvaigistid. Juntson ütleb, et sageli tullakse traumapunkti ja öeldakse, et valuvaigisteid ei tahetud või ei osatud võtta või polnud neid saadaval.

Käsimüügis on saadaval ibuprofeen ja paratsetamool, mis täiskasvanud tervele inimesele tugevaid kõrvaltoimeid ei põhjusta.

Ibuprofeeni annus täiskasvanule on 400 mg, 3 korda ööpäevas ja paratsetamoolil korraga 1 g, samuti 3-4 korda ööpäevas. Tegu on ohutu annusega ka neile, kellel võivad juba olla terviseprobleemid. Trauma korral võib neid julgelt 3-5 päeva manustada ja ka omavahel kombineerida, sest need ravimid mõjutavad valu erineva koha pealt.

Millla peaks abi otsima?

Nele Juntson nendib, et kindlaid põhimõtteid, millla peaks arstile pöörduma, on keeruline paika panna. Üldiselt aga peaks kohe EMOsse pöörduma luumurrutunnuste puhul. Nendeks on suur turse, silmnähtav verevalum, jäseme ebaloomulik kuju, iseloomulik krõbin vigastuse piirkonnas ja võimetus jäset või traumapiirkonda kasutada.

Kui aga noor ja terve inimene on kukkunud, tõuseb püsti ja on natuke kange, otsest valu ei tunne ja saab tegevustega jätkata, siis on tõenäoliselt tegu kergema põrutusega ja reeglina sel juhul kuhugi ei pöörduta.

Ent kui teisel või kolmandal päeval turse ja valu süvenevad, jäset korralikult liigutada ei saa ja sümptomid on märgatavamad, siis on mõistlik sättida sammud traumapunkti.

Kui kaebused lähevad üle aga umbes nädala pärast on ikka tunne, et ranne on kange ja midagi valesti, siis peaks juba abi otsima perearstilt.

“Nädal ja rohkem vana trauma korral traumapunkti ei pöörduta,” sõnab Juntson, kuid rahustab, et muidugi võetakse sellest hoolimata kõik patsiendid vastu, vaatamata sellele kui suur või väike mure on.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.