Ta lisas, et osa sama väitega turundustekste viitab küll uuematele uuringutele, kuid ka need ei toeta “95% ohutum” sõnumi paikapidavust. “Mainitud uuringud on keskendunud vaid üksikute ainete võrdlusele, samal ajal kui uurimata on jäänud rida teisi toksilisi ühendeid, mis kujutavad endast terviseriske. Lisaks on ka periood, mil mõjusid uuriti, liiga lühike kindlate järelduste tegemiseks,” täpsustas ekspert.

Lisandub uuringutulemusi e-sigarettide kahjulikust mõjust

Kuusik rõhutas, et teadusuuringutele tuginedes on TAI kindlal seisukohal, et e-sigarettide nimetamisel tavasigarettidest oluliselt ohutumaks puudub praeguse seisuga teaduslikult põhjendatud alus. “Pigem koguneb aina juurde uuringuid e-sigarettide kahjulikkuse kohta ning on veenvaid tõendeid, mis seostavad e-sigarettide kasutamist mürgistuse, hingamisteede kaebuste ja kopsukahjustuste tekkega,” selgitas Kuusik.

TAI vaimse tervise edendamise osakonna projektijuht Agne Kivisaare sõnul mõjutavad e-sigarette pigem ohutuna eksponeerivad sõnumid noori ja lapsevanemaid, kes kohati enam ei peagi e-sigarettide tarvitamist probleemiks. 

“Kuuleme pea iga nädal juhtumitest, mil lapsevanemad ei adu e-sigarettide kahjulikku mõju ega tauni seetõttu nende tarvitamist ka oma laste puhul. Piltlikult öeldes – veipimisel tekkivat aerosooli peetakse vaid veeauruks, mis näitab, et tubakatööstuse manipulatsioon on toiminud,” kommenteeris Kivisaar.

Eesti on e-sigaretti proovinud laste osakaalult maailmas kolmas riik

Käesoleva aasta aprillis avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) raporti, mille kohaselt on Eesti lapsed e-sigarettide proovimises esirinnas, jäädes leedukate ja bulgaarlaste järel sünges edetabelis kolmandale kohale. 

Uuringus osalenud Eesti noortest on e-sigarette proovinud 29%: 11-aastastest iga kümnes, 13-aastastest iga kolmas ja 15-aastastest peaaegu pooled. Veibi proovijatest jääb regulaarseks tarvitajaks siiski oluliselt vähem noori.  “Oluline on silmas pidada ja rõhutada, et enamik lapsi ja teismelisi siiski e-sigaretti ei suitseta – see ei peaks kuidagi kõlama jääma justkui normaalsus, mis omakorda hakkab hoiakuid mõjutama,” tõi Kuusik välja medali teise külje.

Tema sõnul peaksid vähkkasvajate ja hingamisteede haiguste ning muude tervisekahjude riski tõsiselt võtma igas vanuses tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitajad, kuid veelgi suuremat ohtu kujutab nende toodete tarvitamine varases nooruses.

“Noore inimese arenevale ajule ja kasvavale kehale on nii tavasigareti kui e-sigareti suitsetamine eriti kahjulik, lisaks tekib noortel ka nikotiinisõltuvus kergemini. Nikotiin ohustab tõsiselt vaimset tervist, õppimis-, otsustus- ja keskendumisvõimet ning enesekontrolli,” selgitas Kuusik. Ta rõhutas, et ka need tooted, mida reklaamitakse nikotiinivabana, võivad sisaldada erinevaid ohtlikke kemikaale.

Tavasigareti asendamine e-sigaretiga ei ole tõenduspõhine loobumismeetod

Teine sagedane eksitava mõjuga sõnum on e-sigaret kui suitsetamisest loobumise vahend, nagu tootjad seda reklaamivad. Kui alustada tavasigareti asemel e-sigareti suitsetamisega, on tegemist on lihtsalt ühe nikotiini sisaldava toote vahetamisega teise vastu.

Kõige parema tulemuse annab see, kui loobujal on kindel soov ja nikotiini tarvitamisest loobutakse ühekorraga. Mistahes tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumiseks on üle Eesti avatud 16 nõustamiskabinetti, kuhu saavad pöörduda kõik soovijad. Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuhi Anu Kivi sõnul on nõustaja abiga tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumine kordades edukam. Kivi lisas, et nõustamine on kõikidele tasuta ja ei nõua saatekirja, soovitatav on aga eelregistreerimine.

Ülemaailmse tubakavaba päeva raames, mille fookuses on tänavu laste kaitsmine tubakatööstuse surve eest, kutsub TAI üles nii noori kui lapsevanemaid tubakatööstuse eesmärke läbi nägema ja reklaamlausetesse kriitiliselt suhtuma.

“Selleks, et vähem Eesti lapsi tarvitaks e-sigarette, tuleb vajalikke samme astuda nii lapsevanemate, kooli kui ka seadusandluse poolelt. Usalduslik suhe lapsega, tervislikud eluviisid ja ühine ajaveetmine, kuid samal ajal ka piiride kehtestamine on tegevused, mida lapsevanem peamiselt teha saab. Oma panuse saab anda ka kohalik omavalitsus, luues lastele toetavat keskkonda ning tehes lihtsamaks tervist toetavamad valikud,” selgitas Kivisaar.