Sünnist kuni 2-aastaseks saamiseni:

• Tuberkuloosi vaktsiin (1-5 päeva vanustele lastele)
• Rotaviiruse vaktsiin
• Eestis on kasutusel 6-valentne vaktsiin lastele kuni 2-aastaseks saamiseni. Ühe süstiga manustatakse B-hepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b inaktiveeritud osakesi sisaldav vaktsiin (kokku neli doosi).
• Leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin (MMR-vaktsiin)

6–7-aastased (enne kooli minekut):

• Difteeria-teetanuse-läkaköha-poliomüeliidi vaktsiin (DTP-IPV-vaktsiin)

12–18-aastased:

• Inimese papilloomiviiruse vaktsiin (HPV-vaktsiin)

13-aastased

• Leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin (MMR-vaktsiin)

15–16-aastased

• Difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiin (DTPa-vaktsiin)

Lastele soovituslikud vaktsiinid lapsevanema omafinantseerimisel

• Tuulerõugete vaktsiin (kaks doosi 4–6-nädalase vahega)
• Pneumokoki vaktsiin (skeem vastavalt vanusele erinev: 1–3 doosi)
• Puukentsefaliidi vaktsiin alates 1 aasta vanuselt skeemi alusel pidevalt
• Gripivaktsiin hooajaliselt igal aastal
  • riiklikult ehk tasuta on gripivastane vaktsineerimine tagatud 6-kuu kuni 7-aasta (k.a) vanustele lastele ja üle 7-aastastele alaealistele, kellel on suurenenud risk grippi raskelt haigestuda.

Soovituslik vaktsineerimisskeem kõikidele täiskasvanutele

Täiskasvanute vaktsineerimisi tervisekassa ei rahastata, välja arvatud gripivaktsiin riskirühmadele ja COVID-infektsiooni vaktsiin, mille kohta annab terviseamet soovitused vastavalt epidemioloogilisele olukorrale.

• Puukentsefaliidi vaktsiin vastavalt skeemile – võib teha aastaringselt. Esimesed kaks doosi on soovitatav manustada talvel või varakevadel, et puugihooajaks oleks esmane kaitse olemas. Eesti asub puukentsefaliidi endeemilises piirkonnas.
• Gripivaktsiin igal hooajal, soovituslikult enne hooaja algust septembrist kuni novembrini.
• Difteeria-teetanuse või difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiin iga kümne aasta järel (läkaköha komponent on oluline fertiilses eas naistele ja eakatele vanuses üle 60 aasta).
• Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineerimine kõigile, kes on sündinud enne 1993. aastat ja kes ei ole leetreid põdenud.
• Tuulerõugete vaktsiin, kui pole lapsepõlves põdenud.
• HPV-vaktsiin kõigile.
• A-hepatiidi vaktsiin.
• B-hepatiidi vaktsiin enne 1987. aastat sündinutele (riiklikult hakati koolides 12-aastaseid lapsi vaktsineerima alates 1999. aastast).
• Pneumokoki vaktsiin üle 50-aastastele, eriti krooniliste kaasuvate haigustega inimestele.
• Vöötohatise vaktsiini võib teha kõigile, aga tugev soovitus on üle 50-aastastele sõltumata varasemast vöötohatise põdemisest.
• Meningokoki vaktsiin immuunpuudulikkusega inimestele, reisimisel riskipiirkonda või tööalaselt ohustatud inimestele.

Vaktsiinid, mida ei tohi teha rasedatele:

• Leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin
• Tuulerõugete vaktsiin
• Vöötohatise vaktsiin

Need vaktsiinid sisaldavad haigustekitajate nõrgestatud elusaid osakesi ega sobi raseduse ajal. Pärast nende manustamist tuleb rasestumisest hoiduda ühe kuu jooksul. Teiste vaktsiinide manustamiseks on tugev ajutine vastunäidustus värske palavikuga viirusinfektsioon. Pärast paranemist vastunäidustusi enam ei ole.