“Selline osalejate määr on teadusuuringu mõttes väga hea tulemus!” rõõmustas uuringu kaasjuht psühholoogia kaasprofessor René Mõttus. “Kui hetkel võrrelda isiksuseuuringus ja Eesti viimases rahvaloenduses osalemise protsente kutsutute arvuga, siis oleme saavutanud sarnase tulemuse. Osade maakondade lõikes isegi parema, näiteks Tartumaal, Läänemaal ja Raplamaal. Samas märkame ka sarnaseid probleeme ehk paraku osaleb eri uuringutes rohkem naisi kui mehi, seega kutsume eriti just mehi veel viimast võimalust kasutama ja uuringus osalema – veel on see võimalik,” lisas ta.

Uuringu eesmärk on analüüsida geenidoonorite isiksusetesti vastuseid koos nende geeni- ja teiste terviseandmetega, et teha täpsemaid järeldusi geenide, keskkonna ja isiksuse seoste kohta.

“Loodame avastada isiksusega seotud geene ja siis kasutada neid edaspidi n-ö katsetajana. Näiteks kui tahame teada, kas mingid isiksuse­jooned – ärevus, ekstravertsus – põhjustavad suitsetamist, saame vaadelda inimesi, kellel on geneetiline eelsoodumus ärevusele. Kas nad on suitsetama hakanud? Siit saamegi edasi uurida, kas ärevus põhjustab suitsetamist ja seejärel pöörata selle ennetusele teadlikumat tähelepanu,” rääkis Vainik.

Kuna inimeste kontaktandmed muutuvad, võib juhtuda, et kõik geenidoonorid pole uuringukutset meili teel kätte saanud. Mõttus rõhutas, et iga geenidoonori panus on uuringu kontekstis väga väärtuslik. “Tegemist on maailmas ainulaadselt mahuka uuringuga,” lisas ta.