Ma ei saa magada, kuu paistab silma

Kuuvalgusest võib olla palju kasu. Näiteks siis, kui on hädasti vaja öösel kell kolm kööki hiilida, et kontrollida ega keegi ole pannkooke laokile jätnud. Varem, küttide-korilaste aegadel aitas kuuvalgus muidu pimedas metsas jahti pidada. Magamishuviliste paremate sõprade hulka kuu siiski ei kuulu. Kuid aastaid polnud une ja täiskuu seoste kohta korrektselt läbi viidud statistiliselt usutavaid uuringuid.

Pimeduses kobavatele teadlastele tulevad appi alkohol ja juhus

Ajakirjast Science selgub, et 2000. aastate alguses kogus Christian Cajochen Baseli ülikoolist kolleegidega andmeid selle kohta, kuidas vananemine und mõjutab. Kontrollitud laboritingimustes jälgiti 33 katsealuse ajutegevust ja märgiti üles, kui pikalt ja sügavalt nad magasid. Korralikud andmed, aga hoopis teise asja kohta.

Kümme aastat hiljem ühel täiskuuõhtul kergitasid autorid pubis klaasi. Äkki torkas neile pähe, et varem kogutud andmeid saaks võrrelda kuu tsüklitega. Hea oli see, et kuna uuringu algne eesmärk oli olnud muu, siis polnud karta, et eksperiment oleks kallutatud.

Tõestatud: hiljem, vähem ja kehvemini

Mõeldud-tehtud. Uuring näitas, et täiskuu ajal jäid inimesed keskmiselt viis minutit hiljem magama, magasid 20 minutit vähem ja olid 30% vähem sügava une faasis. Lisaks olid eksperimendis osalenud täiskuu ajal märkmeid teinud, et magavad kehvasti.

Selgus ka, et kuu hakkas und mõjutama mitu päeva enne täiskuu saabumist ja mitu päeva pärast selle möödumist. Tõestus on niisiis olemas: täiskuu mõjutab und. Aga miks? Kuna 33 katsealusega viidi eksperiment läbi laboris, siis ei saanud valgus põhjuseks olla.

Kas kuu tõmbab ligi?

Kerkib uus hüpotees: und häirivad muutused kehale mõjuvas kuu gravitatsioonis. See mõjutab meid ka siis, kui kuuvalgust näha pole. Kui kuu liikumine suudab ookeanid tõusma ja mõõnama panna, mis tal siis häda inimest rivist välja ajada?

Üks variant on, et kuu tekitab väikesi lainetusi maa magnetväljas, mis siis omakorda inimkeha mõjutab. Seda on välja pakkunud näiteks psühhiaater Thomas Wehr, kes uuris uneprobleemide seost bipolaarse häirega. Aga need muudatused on väga väikesed.

Teine variant: nii nagu Kuu külgetõmbejõud liigutab vett meredes, mõjutab ta vett inimese rakkudes. See on siiski tõestamata. Kui juba inimese poolt tajutava kuuvalguse hulka on raske mõõta ja veel raskem laboritingimustes taasluua, siis gravitatsiooni puhul on see sisuliselt võimatu.

Faabula pakseneb

Inglise keeles on väljend „the plot thickens“ – lugu läheb keerulisemaks. Otsetõlkes ehk „faabula pakseneb“. Valgus ei puutu ilmselt asjasse. Ka gravitatsiooni kohta tõendeid ei ole. On hoopis põhjust arvata, et põhjused peituvad mujal. Võib-olla magnetismis.

Kosmoseteadlased pakuvad magnetilist saba

Seda, et maal on magnetväli, teavad kõik. Seda, et maakeral on ka magnetosaba, vast mitte nii paljud. Tegu on magnetvälja pikendusega, mis tekib sellest, et päikesetuuled „puhuvad“ vastu magnetvälja ja venitavad selle välja.

Täiskuu ajal asuvad kuu ja päike maakera vastaskülgedel, nii et kuu jääb magnetosaba sisse. NASA teadlased kirjeldavad, kuidas mitte väga lihtsate protsesside läbi (loe: autor ei saanud täpselt aru) tekib kuul negatiivne elektriline laeng, mis hakkab mõjutama maa magnetvälja.

Kas need muutused magnetväljas võivad olla põhjuseks, miks täiskuu meil magada ei lase? Väga huvitav hüpotees, aga jällegi seni selge vastuseta.

Ikka ei usu, et täiskuu und segab?

Kui see, et teadlased pole suutnud välja selgitada, miks täpselt kuu meid mõjutab, sind skeptiliseks muudab, siis sa ei ole üksi. Russell G. Foster ja Till Roeneberg Oxfordi ja Müncheni ülikoolidest leidsid 2008. aastal, et „puudub kindel tõestus, et kuutsükkel mingil moel mõjutaks inimbioloogiat.“ Lühidalt öeldes on nad seisukohal, et kuu on aegade algusest mõjutanud inimkultuuri ja mõjutanud ka käitumist, aga see ei tähenda, et kuu ise otseselt unekvaliteediga seotud oleks.

Fosteri ja Roenebergi hinnangul on asi muuhulgas selles, et enne tänavavalgustuse levikut ja laiemalt elektrivarustuse arengut omas kuuvalgus olulist rolli inimeste elus. Ilma selleta olid linnad kottpimedad. Kuuvalgel ööl sai aga ajada asju kauem kui tavaliselt. Inimesed läksid hiljem magama ja olid hommikul väsinud. Seos oli kerge tekkima.

Niisiis, see publikatsioon toetab arvamust, et halva une korral ei tasu otsida süüdlast täiskuust. Tasub aga silmas pidada, et tegu on kirjanduse analüüsiga, autorid ise mingit eksperimenti läbi ei viinud. Lisaks on see avaldatud 2008. aastal, viis aastat enne ajakirjas Science ilmunud artiklit.

Aseta oma pea padjale

Kui tahad teada, mida täiskuu sinuga teeb, saad ise läbi viia väikese eksperimendi. Järgmise täiskuu ajal säti end magama täiesti pimedasse tuppa. Riputa kasvõi tekk akna ette ja topi servad ka kinni. Kui hommikul ikka end väsinuna tunned, siis oled tõestanud vähemalt seda, et asi pole kuuvalguses.

Mind ei huvita põhjused, tahan vältida tagajärgi

On seal üldse vahet, miks täiskuu und segab? Tahaks ju lihtsalt end välja puhata. Kõige lihtsam lahendus on täiskuunädalal eriti hoolsalt hea une põhimõtteid järgida:

• ära joo liiga hilja kohvi või kanget teed;
• hoidu liigsest alkoholist;
• ära söö liiga hilja;
• liiguta end, et keha oleks väsinud ja puhkamisest huvitatud;
• ära vahi enne voodisse minekut (veel hullem, voodis!) helendavaid ekraane;
• hoia magamistoas jahedat temperatuuri;
• hoia režiimi – mine voodisse ja tõuse iga päev kindlal tavapärasel ajal (jah, see tähendab kahjuks seda, et ka nädalavahetusel tuleb ärgata kell seitse).