Tavaline keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Sool on meie organismi elutegevuseks vajalik, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happe-leelise tasakaalu ning võimaldada närviimpulsside edasikandumist.

Naatriumit leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid vähese osa sellest saame looduslikult naatriumit sisaldavatest toitudest.

Suurem enamus söödavast naatriumi kogusest moodustab siiski toidule maitsestamise või säilitamise eesmärgil lisatud sool.

1 gramm soola sisaldab 400 milligrammi naatriumit.

Maailam Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel võiks päevane naatriumitarbimine jääda 2000 milligrammi piiridesse.

Eestlased tarvitavad päevas umbes 10-15 grammi soola ehk kuni 6000 milligrammi naatriumi. Seda on peaaegu 3 korda rohkem soovituslikust ööpäevasest kogusest.

Küll aga on soola mõistliku tarbimise kohalt tehtud ka mitmeid erinevaid uuringuid.

Ühes hiljutises Population Health Research Institute’i poolt koostatud uuringus osales 94 000 inimest 18 erinevast riigist. Uuringus leiti, et naatriumist tingitud tervisehäired tekkisid juba siis kui tarvitada soola rohkem kui 5 grammi päevas. Võib ainult mõelda, mida teeb eestlaste tervisega meie kolmekordne soovitusliku normi ületamine.

Arvestades, kui ülesoolatud on poes müüdavad valmistoidud ning eelmarineeritud lihad ja muu selline kraam, siis peab iga eestlane tegema vaid üht:  vähendadama oma igapäevast soola tarbimist.

Kuula oma keha!

Soola liigsest tarbimisest annab keha sulle ka pidevalt märku. Mis aga puutub nende märkide lugemisse, siis paraku otsustame liiga tihti neid kuulamise asemel pigem eirata.

Siin on mõned sümptomid, mida on seostatud naatriumi liigse tarvitamisega:

• Kõht on pidevalt „punnis“ – Raskustunne kõhus ja selle suurenemine on kusjuures esimene märk sellest, et su soola tarbimine on veidi üle käte läinud. Soolas sisalduv naatrium soodustab su kehas vee kinni hoidmist ning see omakorda tekitabki seda raskustunnet. Lisaks võib sind kiusata ka kõhukinnisus.
• Vererõhk jälle laes? – Sarnaselt eelmisele võib ka siinkohal süüdlaseks osutuda just naatrium, mis neerude tööd raskendab ja vererõhu kõrgeks võib ajada.
• Paistes käed ja jalad – Kui õues pole just parasjagu +32kraadi sooja, nagu Eesti suvedele tavaks on saanud, siis paistes jäsemed annavad samuti märku keha vee kinni hoidmisest, mis võib olla tingitud taaskord liigsest soolast.
• Meeletu janu – Sõid midagi jube soolast? Tunned, kuidas oleksid klaasikese vee eest nõus mida iganes tegema! Janu kustutamine viib sind ka pidevalt tualeti vahet jooksma.
• Kaal jälle tõuseb – Vett kinni hoides tõuseb ka su kaalunumber. Tõsi, mitte küll rasva arvelt, kuid siiski võib see olla märk kuritarvitatud soolakogusest.
• Kehv uni – Õhtusöögiga liigselt soola tarbides kindlustad endale rahutuma öö ning hommikuse unisuse.
• Tunned ennast nõrgalt? – Liigset soolakogust kehas jookseb likvideerima rakkudes pesitsev vesi, mis võib tekitada nõrga ning loiu enesetunnet ning põhjustada isegi iiveldust.

Kui sa aga otsustad oma keha mitte kuulata ning liigse soola tarbimise märke eirata, võivad sind ka pikaaegsed tervisehädad kurnama hakata. Liigse soola tarbimisega on seostatud näiteks pidevaid peavalusid, südame puudulikkust, kõrgvererõhutõve, neerukivisid ning isegi insulti ja maovähki.

Uuringute kohaselt on just maovähiga leitud seos näiteks Jaapanis elavate inimestega – nende igapäevane soola tarbimine on üks kõrgemaid. Küll aga pole tehtud täpselt kindlaks, kas maovähki põhjustab ainult liigne naatirumi kogus või tekitab see suurenenud vähiriski koos teiste kemikaalidega, mida toidus kasutatakse.

Eelpool mainitud uuringus leiti ka seda, et kaaliumi suurendamine oma menüüs aitas vähendada liigsest naatriumi tarbimisest tekkinud tervisehädasid. See näitab veelkord, et oma igapäevane menüü tuleks hoida tasakaalus ning kõike võiks tarbida mõõdukalt.

Näpunäited, kuidas igapäevast soola tarbimist vähendada

Ära kasuta toidu maitsestamiseks soola. Proovi hoopis erinevaid ürte (basiilik, petersell või till) või vürtse (tšilli või koriander). Kui esmalt tundubki toidu mekk veidi mage, siis ajapikku maitsemeel harjub ning üldjoontes teed tervisele heateo.

Kui sa ostad külmutatud juurikaid, siis vali kindlasti sellised, millele poleks juba lisatud maitseaineid või kaasa pakendatud mõni kastmepakike. Sedasi saad oma õhtusöögi soolasisaldust hõlpsasti kontrolli all hoida.

Lihasööjad peaksid samuti eelistama maitsestamata lihatooteid. Näiteks 500 grammine pakk Talleggi Ürdivõises marinaadis fileesteike sisaldab 6 grammi soola, ehk 2400 milligrammi naatriumi – 400 milligrammi rohkem päevasest soovitavast kogusest. Võrdluseks Talleggi Eestimaine broilerifilee (maitsestamata) sisaldab paki kohta vaid umbes 1 gramm soola.

Maitseaineid valides jälgi, et maitseainesegu ei sisaldaks naatriumit. Ühes puljongikuubikus on umbes 2,5 grammi soola ehk umbes 1000 milligrammi naatriumit.

Püüa vältida eeltöödeldud toiduaineid (konservid, valmistoidud, salatikastmed, krõpsud jne) kuna ka need võivad sisaldada rohkesti soola. Ühes purgitäies Salvesti vegan värskekapsa boršis 1400 milligrammi naatriumit.

Ka erinevad mineraalveed sisaldavad suures koguses naatirumi. Sedasi võib mõni pooleliitrine vesi sisaldada kogunisti 2-3 grammi soola. Borjomi 0,5L pudel sisaldab soola ca 2 grammi.

Allikad:

• Eesti Haigekassa
• Toitumine.ee
• Web MD
• Sciencedaily.com
• PubMed