Hanna läks tavaliselt magama kella ühe paiku öösel ja proovis ärgata hiljemalt kella seitsme või kaheksa paiku hommikul. “Kuid tegelikult ei suutnud ma kunagi nii vara ärgata ja lükkasin äratust tunni võrra edasi. Minu keha andis pidevalt märku, et ma magan liiga vähe, aga ometigi ma ei muutnud oma unegraafikus midagi,” jagas ta.

Uneeksperiment sundis korrektuure tegema

Et oma und kontrolli alla saada, otsustas Hanna liituda IKEA uneeksperimendiga. “Pärast uneeksperimenti sain aru, et tegin palju vigu, mis takistasid mul hästi magada ja puhata. Esiteks magasin ma liiga vähe – ainult 5-6 tundi, mis põhjustas suurt unepuudust ning mõjutas minu tujusid ja emotsioone,” kirjeldas ta.

Enne eksperimenti jõi Hanna ka hilisõhtuti kohvi, isegi kella 20-22 ajal. “Mul pole kunagi olnud probleeme uinumisega, seega ei näinud ma hilisõhtuses kohvijoomises probleemi. Samas ma ei teadnud, et kofeiin mõjutab unekvaliteeti nii tugevalt. Kuid minu peamine halb harjumus, mis takistas kvaliteetset und, oli see, et veetsin enne uinumist voodis aega sotsiaalmeedias skrollides. Kuna päevasel ajal ma telefonis palju ringi ei skrolli, siis olid õhtud need ajad, mil telefoni järele haarasin,” tunnistas naine.

Hanna sai nõu uneeksperdilt Kene Vernikult, kes aitas tal parandada oma uneharjumusi. Kõige paremini mõjus talle eksperdi soovitatud regulaarne unerutiin: ärgata ja magama minna iga päev samal ajal ning magada soovituslikud 7-9 tundi.

“Samuti olen nihutanud oma kohvijoomise varasemaks. Nüüd joon viimase tassi kell neli pärastlõunal ja ei tunne vajadust enam hiljem kohvi juua – see on lihtsalt otsuse koht. Otsustasin, et pärast kella nelja ma enam kohvi ei joo, ja nii lihtne see ongi. Kui tahad õhtul midagi mõnusat nautida, siis rahustav tee on suurepärane alternatiiv, ja ma olen õppinud seda hindama,” soovitas ta.

Laulja tunnistas, et kõige raskem oli lõpetada sotsiaalmeedia skrollimine enne magamaminekut, sest sellest oli saanud tema jaoks tugev harjumus. “Mõnel õhtul unustasin eksperimendi sootuks, sest skrollimine oli harjumuseks saanud. Kuid nüüd olen teadlikum ja ei võta telefoni enam voodisse, sest õppisin, kuidas see minu une kvaliteeti mõjutab – nüüd on mu uni rahulik ja ärkan kergusega,” rääkis Hanna.

Sobiv keskkond heaks uneks

Hanna sõnul polnud tal kunagi probleeme uinumisega ja ta teadis alati, et peaks rohkem magama ning seega soovis ta ka innustada teisi seda tegema. “Ma nägin selles eksperimendis suuremat väärtust kui lihtsalt oma tervise eest hoolitsemine. Tundsin, et saan selle kogemuse kaudu inspireerida ka teisi oma une eest paremini hoolitsema ja näidata, et ka lihtsad nipid toimivad. Ma usun, et hea unekvaliteet võrdub tõepoolest hea elukvaliteediga,” sõnas ta.

Hanna lisas, et eksperimendi tulemusena on tema mõtted selgemad ja ta tunneb, et suudab igapäevatoimetustega palju paremini toime tulla kui varem. “Ma olen impulsiivne tegelane ja suudan puhanuna oma emotsioone paremini kontrollida. Tavaliselt olen väga emotsionaalne, kuid kui olen korralikult välja puhanud, suudan olla palju ratsionaalsem,” tõi ta välja.

Hiljutine IKEA uneuuring leidis, et üle kolmandikul eestlastest on raskusi uinumisega. Veelgi enam, iga üheksas ei pööra oma magamistoale tähelepanu või ei tunne end seal mugavalt. Sestap tasub mõelda, millised väikesed muudatused võiksid aidata muuta magamistuba hubasemaks ja lõõgastavamaks.

Hanna lisas une parandamiseks oma magamistuppa pimendavad kardinad, mis blokeerivad väljast tuleva valguse. “Samuti õppisin, kui oluline on õige padi minu magamisasendi jaoks ja tekk, mis hoiab sobivat kehatemperatuuri,” kirjeldas laulja.