Tuleb aga välja, et see kõik on vaid hommikuhelveste tootjate lobi. Kellogg’si helbeid teate? Just John Harvey Kellogg oli mees, kes pani aluse müüdile, et hommikusöök on kõige tähtsam  osa päevast. Kellogg oli tõsiusklik, kes muuhulgas uskus, et onaneerimine on suurim pahe, mida maitsetud, kuid samas tervislikud toidud, nagu maisihelbed, võiksid ära hoida. Kuidas maisihelbed said hommikusöögi sünonüümiks saab lugeda siit.

Kuidas need kilod siis tulevad?

Öist eluviisi harrastavad inimesed, kes seetõttu ka magavad vähem, armastavad aga päevased põhilised söögikorrad asendada mõne snäkiga ja õhtul sellevõrra topelt süüa. See omakorda raskendab jälle uinumist ja nii ongi su elu kui üks lõputu küünlapäev. Hommikul oled jälle isutu, päeval võtad kerge snäki ja õhtul ajad rasva näost sisse. Ma räägin siin ikka iseenda kogemusest, onju.

Adelaide’i ülikooli teadlaste sõnul suurendab häiritud uni inimese emotsionaalset reaktiivsust. See tähendab, et aju ei oska enam teha “õigeid valikuid”, sest aju ei puhanud välja.

Väsinud aju proovib hoops inimese tuju parandada ja hakkab mõjutama keha opioidergiliste, dopamiinergiliste ja serotonergiliste süsteemide kaudu. Tulemuseks on see, et inimene ei söö nii palju puu- ja köögivilju kui peaks.

Seost väheste unetundide ja suurenenud kehamassiindeksi (KMI) vahel on tõestatud mitmetes suurtes rahvastikuuuringutes. Eriti just Ameerikas. Näiteks 15 aastat kestnud Wisconsini uneuuringu osales 1024 vabatahtlikku. Uuringu tulemused olid ühesed: kõrgem KMI ja lühem uneaeg on omavahel seotud. Vähene uni (me räägime siin viiest tunnist või vähemast) seostus 15,5% madalama leptiini- ja 14,9% kõrgema greliinitasemega.

Muutused nende hormoonide tasemetes põhjustavad tõenäoliselt söögiisu suurenemist ja see on ka põhjus, miks ma olen viimastel kuudel paksuks läinud. Ma olen väsinud, ma tahan rohkem süüa ja vedelda. Aasta tagasi kaalusin ma 75 kilo. Täna … 83 kilo.

Vähem und, rohkem aega süüa?

See vastab tõele. Vähemalt osaliselt. Suuremalt jaolt on süüdi aga siiski meie aju, mis tekitab ihasid. Teate küll seda tunnet, et ma kohe nüüd vajan seda mõnusalt rasvast hiinakat. On tõestatud, et noorukitel, kes veetsid suurema osa kogu uneperioodist magades, oli harvem isu maiustuste ja “halbade toiduainete” järele.

Oot-oot, mina küll unisena rohkem ei õgi?

Jah. Enamus inimesi tõesti ei torma unisena kohe Hesburgerisse. Küll aga on vähemalt selle teadustöö tegijad väitnud, et kui inimesed magavad vähe, söövad nad ajal, mil nende organism pole valmis toitu töötlema.

Lisaks selgus, et meeste ja naiste toitumisharjumused on erinevad. Ükskõik kui palju mehed ka magasid, snäkke tahtsid nad ikka. Olgu siis viis tundi või üheksa tundi und, kui meestel oli võimalus süüa, siis nad ka sõid. Ja võtsid loomulikult ka kaalust juurde.

Naised säilitasid normaalse une korral aga oma tavakaalu, hoolimata sellest, kui palju toitu neil käeulatuses oli. Kui aga uneaeg lühenes viiele tunnile, võtsid kaalus juurde nii mehed kui naised.

Mida siis teha?

Kui öine uneaeg jääb pidevalt lühemaks kui 7 tundi, siis on tõenäoliselt põhjust muretseda ka kaalutõusu ning sellega kaasnevate terviseprobleemide pärast. Siin mõned mõtted, kuidas magamine ja toitumine kontrolli alla saada:

• Mine iga päev samal ajal magama ja tõuse voodist iga päev samal ajal.
• Söö hommikul kodus korralikult.
• Toidukordade vahel peab olema vähemalt neli tundi pausi.
• Peale õhtusööki läheb külmkapp kinni. Sa tegelikult ei vaja seda juustuvalikult selle hilisõhtuse filmi kõrvale. (Filmi võib ära ka jätta ja mõnda siin mainitud raamatut lugeda.)

Jaa, ma tean, et see on raske ja ma ise tegelikult ei tee neid asju ka iga päev, aga tervena püsimiseks on see hädavajalik.

Tekst: Kaarel Peetersoo