Igal aastal saab hulgimüeloomi ehk pahaloomulise vereloome kasvaja diagnoosi ligikaudu 100 eestimaalast, enamus haigestunutest on vanusevahemikus 65–75 aastat, mõnikord aga tabab haigus keskealisi ja nooremaidki, kuid seda väga harva. 

„Haigus algab üsna tasapisi – esimesteks sümptomiteks võivad olla valud seljas või roietes, harvem mujal,“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku hematoloog-ülemarst ja keskuse juhataja dr Mariken Ross.

„Kaebuste hulgas võivad olla ka nõrkus, õhupuudus, südamekloppimine, mis on tingitud punavere vähesusest ehk aneemiast, mida kinnitab ka vereproovis langenud hemoglobiini tase.“ Dr Ross lisas, et kui inimesel on teadmata põhjusel kahjustunud neerude töö, siis arst võiks ühe võimaliku põhjusena kahtlustada hulgimüeloomi.