Eesti vähiregistri andmetel registreeritakse igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu ja prognoosid näitavad, et vähki haigestumine kasvab. Aastaks 2035 ennustatakse Euroopas vähihaigestumuse 25% tõusu ja Eestis läheneb uute vähijuhtude arv 2030. aastal juba 11 000-le.
Numbrid näitavad, et Eestis on suremus kopsuvähki üks Euroopa kõrgeimaid. Peamine põhjus peitub kasvaja liiga hilises avastamises. Erialaarsti konsultatsioonile pääsemise järjekorrad on mitme kuu pikkused, kuid kopsuvähi diagnoosimise jaoks on kuudepikkune ooteaega lootusetult hilja. Probleem on eriti terav väikelinnades, kus erialaarstide vastuvõtte ei toimu ja inimesed ei pääse seetõttu õigeaegselt arsti juurde.
Pahaloomulistest kasvajatest on kopsuvähk meestel sageduselt teisel kohal ja naistel neljandal kohal. „Igal aastal diagnoositakse Eestis kopsuvähk ligi 850 inimesel, neist umbes 600 mehel ja 250 naisel. Ligikaudu 40% juhtudest diagnoositakse kopsuvähk kaugelearenenud staadiumis,“ kommenteeris statistikat Eesti vähiliidu juht Maie Egipt.
