Rinnavähipatsient: “Olen kaotanud juuksed viis korda, aga need kasvavad ju tagasi!”

Eestis tegutseb üle-eestiline heategevuslik mittetulundusühing, mis esindab ja toetab kaugelearenenud ehk metastaseerunud rinnavähiga patsiente. MTÜ Meeta eestvedamisel valmiski film „Meeta“.Foto: Helen Lill

Metastaatilise rinnavähi naiste lugudest valminud mängufilm “Meeta“ juhib tähelepanu kaugelearenenud rinnavähile, mis on keeruline diagnoos nii patsiendile kui tema lähedastele.

„„Meeta” kirjutamiseks intervjueerisin 2022. aasta kevadel meetastaatilise rinnavähiga naisi ja võin ausalt öelda, et selle filmi tegemine muutis mu elu. Surmale väga lähedal elavate naiste jõud ja valu on ennekuulmatu ning neilt on palju õppida ka täiesti tervetel inimestel,” sõnas filmi stsenarist Andra Teede. 

“Vähk on nagu tiksuv pomm, mis võib tabada meist igaüht ja “Meeta” lugu näitabki, et kui asi tõsiseks läheb, ei ole enam aega muretseda selle tühisuse üle, millega tihti päevast päeva maadleme. Olulised asjad kerkivad esile, muu kaob,“ lisas Teede.

Rinnavähi neljas staadium

Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja Eesti naistel. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal enam kui 800 naist. Kõik oleme kuulnud sellest, et varakult avastatud rinnavähk on ravitav, aga kui kasvajat ei avastata varajases staadiumis? Umbes 7% esmadiagnoositutest on vähk juba metastaseerunud ning 20-30% juhtudest metastaseerub haigus aja jooksul. 

Metastaseerunud ehk kaugelearenenud rinnavähi puhul on tegemist rinnavähi neljanda staadiumiga (viies staadium on mulla all), mil algselt rinnas tekkinud kasvaja on metastaasid ehk siirded ajanud mõnda teise organisse – enamasti luudesse, kopsudesse, maksa või ajusse. Aga on võimalik ka mitmesse teise organisse. Nii on see ikkagi rinnavähk, aga selles staadiumis tegutseb kasvaja rinnast kaugemal. Pahaloomulised kasvajarakud liiguvad algkoldest organismi teistesse kudedesse peamiselt vereringe ja lümfisõlmede ning lümfisüsteemi vahendusel.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst Riina Kütner rõhutas, et väga oluline rinnavähipatsientide puhul on, et kui tekib pärast ravi lõppu mingeid kummalisi valusid või muid sümptomeid, siis neid tuleb tõsiselt võtta ja uurida. “Kahjuks võivad metastaasid tekkida ka pikema aja jooksul. Umbes 20-30% juhtudel rinnavähk tõesti metastaseerub ja kahjuks avastame osa rinnavähke juba ka kaugelearenenud, metastaseerunud kujul,“ tõdes arst.

Metastaatilisest rinnavähist saab igapäevaelu osa

“Rinnavähk on tänaseks väga laialt teadvustatud ja kahjuks ka üks enamlevinud vähkidest, kuid metastaatilisest rinnavähist ei räägita just palju. Eks sellel on ka põhjused. Metastaseerunud vähk on keeruline, ta ei mahu raami “vähk on ravitav krooniline haigus” ja „vähk on ravitav“ ning on raske haigusena seetõttu keeruline nii patsiendile kui lähedastele,” rääkis patsient ning MTÜ Meeta looja ja eestvedaja Kaisa Sein.

Kaisa sõnul tekitavad metastaasid tihti segadust, arvatakse, et rinnavähile lisaks on tekkinud näiteks luu- või ajuvähk. “Tegelikult on minusuguste patsientide puhul tegu ikka sellesama rinnavähiga, mis on lihtsalt ajanud siirded teistesse organitesse. Kahjuks areneb rinnavähk mõnikord metastaatiliseks, seega panen nii saatusekaaslastele kui arstidele südamele: pärast rinnavähi diagnoosi ja ravi tuleb ka edaspidi olla oma keha suhtes tähelepanelik ja märgata muutusi,“ selgitas Kaisa Sein. Ta lisas, et metastaatilise rinnavähiga naised on nagu natuke nähtamatud – nad ei paista sageli igapäevaselt nii-öelda haiged välja, kuid tegelikkuses on haigus ja ravi nende igapäevaelu osa. 

Kaisa Seina sõnul on mõistetav, et inimesed ei taha rääkida siiretest, metastaasidest, vähist kui kroonilisest haigusest. „Jah, vähk on raske teema, kuid see, kui me sellest ei räägi, ei kaota seda ära. Mina olen veendunud, et peame rääkima, tõstma teadlikkust, andma ühest küljest ausat infot, aga ka lootust. Ma olen oma vähiravi ajaloo jooksul kaotanud juuksed viis korda – see ei ole probleem. Probleem on see, kui me eitame probleeme ja teeme näo, nagu kõik oleks hästi või ravitav. Alati ei ole!“ 

“Meeta” linastub kaugelearenenud rinnavähi päeval

Mängufilmi “Meeta” näeb 13. oktoobri õhtul, kui tähistatakse üleilmselt metastaatilise rinnavähi teadlikustamise päeva, ETV ja ETV2 kanalil ning hiljem Jupiteris. 

Filmi „Meeta“ stsenarist on Andra Teede, režissöör Rebeka Rummel. Osades: Kaisa Selde, Anti Kobin, Kristiin Räägel, Piret Krumm, Märten Metsaviir, Lumi Soomets, Sumeri Soomets, Evelin Arendi jt. Produtsent on Max Kroonmann.

Film kestab 29 minutit. Filmi tegemist toetasid Roche Eesti ja Newton. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.