Dr Riina Kütner metastaatilise rinnavähi filmist: lugude rääkimise mõte ei ole naisi hirmutada 

Eestis tegutseb üle-eestiline heategevuslik mittetulundusühing, mis esindab ja toetab kaugelearenenud ehk metastaseerunud rinnavähiga patsiente. MTÜ Meeta eestvedamisel valmiski film „Meeta“.Foto: Helen Lill

Rahvusvahelisel metastaatilise rinnavähi teadlikustamise päeval jõudis ERRi vahendusel vaatajateni haigust põdevate naiste lugudel põhinev kodumaine mängufilm „Meeta“.

Märgilised 50 000 vaatamist saanud film noore naise haigusloost ei peaks aga samaealisi vaatajaid liigselt muretsema panema – ehkki ka nooremad naised haigestuvad rinnavähki, jääb alla 40-aastaste haigestumine stabiilselt 4-5% kõigist rinnavähi juhtudest. Küll aga tõuseb üldine rinnavähi haigestumine, mistõttu on ka noorte juhtude üldarv varasemast suurem. 

Metastaseerunud vähk olnud seni ühiskonnas väga vähekäsitletud teema. Sellel ajendil valmis haigust põdevate naiste lugudel põhinev mängufilm „Meeta“. Andra Teede kirjutatud stsenaariumi järgi valminud film noore naisega peaosas annab edasi rinnavähi diagnoosi saanud naise elu komplitseerumist erinevates rollides, eriti kui tegu on ka kaugsiirete leidmisega. Noortel esinev rinnavähk on aga kahjuks sageli just agressiivsemat tüüpi ning kuna noortele on sõeluuringut nende tiheda rinnakoe tõttu raske organiseerida, siis võib ette tulla ka liiga hilist avastamist.

Diagnoosimise statistika erineb filmiloost

Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja Eesti naistel – aastas haigestub rinnavähki üle 800 naise. Kuigi varakult avastatud rinnavähk on ravitav, ei avastata kõiki kasvajaid paraku varajases staadiumis. Umbes 7% esmadiagnoositutest on vähk juba kaugelearenenud, metastaasidega ehk neljandas staadiumis. Kahjus näitab ka statistika, et 20–30% rinnavähijuhtudest metastaseerub haigus aja jooksul. 

Metastaseerunud ehk kaugelearenenud rinnavähist enam ei terveneta. Algselt rinnas tekkinud kasvaja on metastaasid ehk siirded külvanud mõnda teise organisse – enamasti luudesse, kopsudesse, maksa või ajusse. Aga on võimalik ka mitmesse teise organisse. Nii on see ikkagi rinnavähk, aga selles staadiumis tegutseb kasvaja rinnast kaugemal. Pahaloomulised kasvajarakud liiguvad algkoldest organismi teistesse kudedesse peamiselt vereringe ja lümfisõlmede ning lümfisüsteemi vahendusel ning võivad mõnel juhul olla pikki aastaid nii-öelda puhkeasendis, mistõttu neid ei ole ka võimalik ühelgi uuringul avastada. 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst Riina Kütner tõdes, et ehkki ka noored naised haigestuvad rinnavähki, ei pea nad filmi vaadates paanikasse sattuma. “Vähiregistri andmete järgi saame öelda, et rinnavähki diagnoositakse ikkagi kõige sagedamini 50–74-aastastel naistel. Noored patsiendid moodustavad diagnoositutest siiski väikese osa ja oluliselt pole see number õnneks ka ajas suurenenud,“ tõdes onkoloog ning lisas, et noortel naistel on oluline olla teadlik, ennast ise regulaarselt kontrollida ning vajadusel pöörduda kontrollimiseks spetsialistide poole. 

Dr Kütneri sõnul ei ole lugude rääkimise eesmärk inimesi hirmutada, vaid  tõsta teadlikkust kõikides sihtrühmades. “Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähivorm ja seetõttu peaksid juba noored naised teadma, kuidas hoolitseda oma tervise eest ja seda jälgida. Aga haiguse tekkerisk on olemas ka kõrges vanuses naistel – Eestis on vähiravil patsiente, kelle vanus ulatub üle 90 eluaasta. Harvem (alla 10 juhu aastas) diagnoositakse rinnavähki ka meestel,“ rääkis arst ekstreemsematest haigusjuhtudest, mida sageli ei teata, ent ometigi elavad pealtnäha terved inimesed nendega meie ümber.

Varajase avastamise olulisus 

Rinnavähi ravi edukuse kõige olulisem faktor on vähi varajane avastamine – see aga ei tähenda võimalikult noorena kontrollis käimise alustamist haiguse avastamiseks, vaid seda, et uuringutele jõuaksid õigeaegseltkõrgenenud rinnavähiriskiga naised.

Eestis korraldatakse mammograafilist sõeluuringut naistele vanuses 50–69 aastat. Nooremate naiste puhul on oluline käia kontrollis kindlasti nendel naistel, kelle suguvõsas on esinenud rinnavähki, teised peaksid aga viima läbi regulaarset enesekontrolli. Vaata, kuidas enesekontrolli teha näiteks kasvaja.net veebist.

Vähiregistri andmetel oi 2019. aastal 853 rinnavähi diagnoosi ning 2020. aastal 790 diagnoosi. 2020. aastal pealtnäha väiksem rinnavähi esinemine tegelikult petlik – see oli COVIDi aeg kui oli vastuvõttudele ligipääs raskendatud. 2021. aasta ametlikud andmed avalikustatakse Eesti vähiregistris detsembris 2023. 

Eestis tegutseb üle-eestiline heategevuslik mittetulundusühing, mis esindab ja toetab kaugelearenenud ehk metastaseerunud rinnavähiga (MRV) patsiente. MTÜ Meeta eestvedamisel valmis film „Meeta“.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.