Pakkumise suurendamine ning kättesaadavuse hõlbustamine ei vähenda nõudlust, nagu väidetakse, vaid vastupidi. Nikotiinipatjade näitel näeme, et toote turule tulemisel vähenes küll snusi salaturg pea olematuks, kuid tarvitamine suurenes järsult. Seda ka noorte hulgas. Noorte nikotiinitoodete tarvitamise vähendamiseks ei ole seega lahendus pakkumise ja kättesaadavuse suurendamine. Samuti oleks salaturu vähendamiseks kasulik just nõudluse vähendamine. Nikotiinisõltlaste järelkasvu tagamine toidab ka salaturgu.

Palju tuuakse piirangutele vastuväiteks piirikaubandust Lätiga, vaikime aga sellest, et meie ise oleme samasugune probleem Soomele. Sellel suunal toimib piirikaubandus nikotiinipatjadega. Soomes on üle 4 mg nikotiinisisaldusega tooted hoopis retseptiravimid.

Läti näite pideval rõhutamisel on veel lisaks piinlik aspekt, et Läti on üritanud juba tükk aega oma piiranguid kehtestada nii e-sigareti maitsetele kui ka nikotiinipatjadele nikotiinisisalduse piiriks 4 mg, see on aga takerdunud just selle taha, et seal väidetakse poliitikutele, et Eestis kohe muudetakse seadus tagasi ning ka nikotiinipatju ei saa reguleerida, kuna siis tekib piirikaubandus Eestist. Paraku on meil vastastikku samad etteheited.

Maitsestatud e-sigaretid on keelatud Soomes, Leedus, Taanis, Norras ja Ungaris. Lätis on maitsestatud e-sigarettide keeld läbinud parlamendis teise lugemise, Hollandis on keed jõustumas, Slovakkias ja Hispaanias on maitsestatud e-sigarettide keelamise protsess käimas. Selle põhjal ei saa väita, et Eesti on üksik saareke, kus maitsestatud e-sigaretid on keelatud. 

Soome on seadnud eesmärgi saada 2030. aastaks tubaka- ja nikotiinivabaks riigiks. Strateegias „Eesti 2035“ seatakse viis pikaajalist väärtuspõhist eesmärki, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Inimeste tervise ja eluea arenguvajaduste all on dokumendis kirjas: ligi 53% tervisekaotusest on tingitud riskiteguritest või -käitumisest (2017. aastal).

Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on Eestis kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine, nikotiini ja tubaka tarvitamine, liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Oluline on ühiskonnas tunduvalt enam vähendada nii nikotiini, tubaka, alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarbimist. See siht peaks olema meie tegevuse aluseks.