Kui pikk on gripiviiruse peiteaeg?

Gripiviirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades. “Üldjuhul on gripi peiteaeg 1-4 päeva. Keskmiselt jääb see kahe päeva juurde,” täpsustas perearst Igor Junkin.

Kui kaua on inimene nakkusohtlik?

“Tavaliselt on inimene nakkusohtlik päev enne sümptomite ilmumist ja nakkusoht jääb kestma kuni seitsmeks päevaks pärast sümptomite teket. Väikelastel on nakkusohtlik periood pikem – haige väikelaps ohustab teisi kuni 21 päeva,” sõnas dr Junkin. Nakkusoht on aga suurim 3-4 päeva pärast haiguse algust ja on korrelatsioonis palavikuga. “Mida kõrgem on haigestunu palavik, seda nakkusohtlikum on ta ka teistele,” lisas perearst.

Millised on parimad ravivõtted gripi sümptomite leevendamiseks?

Dr Junkini sõnul on gripi ravimine suurel määral sümptomaatiline ehk täpne ravi sõltub patsiendi vaevustest. Palaviku alandamiseks võib kasutada näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni. Nende valuvaigistav toime sobib ka lihas- ja/või liigesvalu leevendamiseks. 

Köha korral tuleks teha auru või kasutada inhalaatorit. Kurguvalu korral tulevad appi suu ja kurgu limaskesta niisutavad imemistabletid ja spreid. Ninakinnisuse korral tuleb nina loputada meresoolalahusega. Vajadusel võib lühiaegselt kasutada ka erinevaid ninaspreisid. 

Kellele ja millal on näidustatud gripiviiruse ravim Tamiflu?

“Oseltamiviir ehk Tamiflu on tõhus, kui ravi alustatakse kahe päeva jooksul pärast gripile iseloomulike esimeste haigusnähtuda ilmnemist,” selgitas dr Junkin. Tavaliselt alustatakse ravi eeskätt kõrge tüsistuste riskiga või raske haigusjuhu korral ja/või juba tekkinud tüsistustega patsientidele. Kõrge tüsistuste risk või raske haiguskulg ohustab just eelkõige gripi riskirühmasid – kuni 7-aastaseid väikelapsi, lapseootel naisi, üle 60-aastaseid ja alaealisi, kellel on mõni kaasuv haigus.

“Riskirühmas on needki, kellel on diagnoositud mõni krooniline haigus, mis võib gripi foonil ägeneda. Riskirühmadel võib gripi põdemine esile kutsuda krooniliste südame-, hingamis- ja veresoonkonna haiguste ägenemist. Lisaks võivad gripiga kaasneda ohtlikud tüsistused, nagu kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, diabeet või mõni muu ainevahetushaigus, rasvumus, krooniline maksa- ja/või neeruhaigus, väikelastel ka keskkõrvapõletik,” selgitas dr Junkin. 

Kas ja millal tasub end gripi vastu vaktsineerida? Millised on vaktsiini näidustused ja vastunäidustused?

“Gripi vastu vaktsineerimine on soovitatav kõigile, vaid nii saame haiguse levikut ennetada. Kuid eelisjärjekorras tuleb gripi vastu vaktsineerida riskirühmadel,” selgitas arst. “Vaktsineerida tasub end oktoobris ja novembris, vaktsineerimisjärgne kaitse kujuneb kahe kuni kolme nädala jooksul pärast kaitsesüsti.”

“Gripivaktsiini püsiv vastunäidustus on anafülaktiline ehk allergiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile või ülitundlikkus mõnele koostisosale. Ajutiselt on vaktsiin vastunäidustatud, kui inimene on väga haige,” selgitas dr Junikn. Niisiis kui sina või sinu laps on äsja nohuseks jäänud, siis on mõistlikum vaktsineerimine pisut edasi lükata. Kui haigus on juba paranemisfaasis, siis ei ole see vaktsineerimisele vastunäidustuseks.

“Vaktsineerimine on kindlaim viis nakkushaiguse vastu kaitse saamiseks ja on kindlasti ohutum, kui selle läbi põdemine,” pani dr Junkin kõigile südamele. 

Perearsti nõuandeliinile helistades kehtib alati kõneteenusenumbri tavatariif ja hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatorile. Lauatelefonil +372 634 6630 helistamine on tasuta, kui kõneminutite hulk mahub sinu telefonioperaatori poolt pakutavasse lepingusse.