Üksnes rinnapiima saavate kuni kuue kuu vanuste laste osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud 18 protsendini. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on ühe nädala vanuselt ainult rinnapiima saavate imikute osatähtsus 14 protsenti väiksem (2022. a – 80%). Kolmekuuselt üksnes rinnapiima saavate laste osatähtsus on selle ajaga vähenenud 9 protsenti (2022. a – 58%) ja kuue kuu vanuste osatähtsus ligi 24 protsenti (2022. a – 18%). Kui enne kriise olid üksnes rinnapiimaga toitmise näitajad stabiliseerunud, siis alates 2020. aastast on vaid rinnapiima saavate laste osatähtsus kõigi näitajate lõikes veelgi vähenenud.

„Ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus on Eestis viimase kümnendi (2013–2022) jooksul järk-järgult vähenenud. Seevastu on suurenenud nende laste osatähtsus, kes saavad lisaks rinnapiimale piimasegu, teed, vett, mahla või muud toitu,“ kommenteeris Anderson. „See tähendab, et emad siiski ei lõpeta imiku toitmist rinnapiimaga, vaid teevad seda koos lisatoidu andmisega.“

Andmed imikute rinnapiimaga toitmise kohta annavad ülevaate loomulikul toidul olevate laste osatähtsustest kuni aastaste laste seas. Tegemist on rahvusvahelise indikaatoriga, mida Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO) peab vajalikuks jälgida. Imiku ja väikelaste toitmistavad esimesel kahel eluaastal mõjutavad otseselt lapse tervist ja arengut edaspidises elus. Väheneb oht ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) tekkeks imikueas ja varases lapsepõlves.

Ülemaailmselt on augustikuu esimesed seitse päeva pühendatud imetamisele ja rinnapiimaga toitmisele, eesmärgiga rõhutada selle kasu nii imiku kui ema tervisele ja heaolule. Tänavune teemapüstitus “Luues muutusi töötavatele vanematele“ („Making a difference for working parents“) keskendub rinnaga toitmise ja vanema tööelu ühendamisele, tasustatud (vanema)puhkusele, toetava töökeskkonna ja võimaluste loomisele.