Kiusamine lapseeas jätab templi mällu kogu eluks. Ligi kolmandik Eesti kooliõpilastest on kogenud kiusamist. Kuidas ohvreid aidata?

Kiusamine on mitmetahuline probleem, mis sotsiaalmeedia ajastul võib aset leida nii kooli- kui ka koduseinte vahel. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni toel korraldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) näitab, et ligi kolmandik Eesti 11–15-aastastest õpilastest on kogenud kiusamist ning neist 13% kogeb kiusamist korduvalt. PISA uuringu järgi on ligi 12% noortest vähemalt mõne korra aastas koju jäänud, sest ei tundnud end koolis turvaliselt.

Kiili gümnaasiumi psühholoog ja tugikeskuse sotsiaalharu juht Kristi Feldman rõhutas, et kiusamise juhtumid vajavad kooli ja kodu igakülgset koostööd. Kui vanemad märkavad muutusi lapse käitumises, näiteks söömises, unehügieenis, eakaaslastega suhtlemises või õppeedukuses, võib see viidata probleemidele. ”Samuti, kui varasemalt elav laps tõmbub järsku endasse või muutub vastupidi väljakutsuvaks ja trotslikuks, võib see viidata kiusamisele,” lisas Feldman.