Seejuures märgib naistearst, et rasedate vaktsineerimise kohta on üle maailma juba palju andmeid. Need näitavad, et rasedusaegne vaktsineerimine Covid-19 vastu on ohutum kui raseda haigestumine. “Vaktsineerimisest tulenev kasu kaalub kindlasti üles võimalikud riskid. Vaktsineeritud raseda tõenäosus haigestuda Covid-19 ja saada haigusest tingitud tüsistusi on väike,” lisab arst.

Uuringud ei näita otsest ega kaudset kahjulikku mõju rasedusele

Dr Rull märgib, et rasedatele tehtavad kliinilised uuringud vaktsineerimise tõhususe ja ohutuse kohta on parasjagus käimas, mõned ka planeerimisfaasis. “Seni kogunenud andmete põhjal ei seondu aga ükski vaktsiin suurenenud riskiga loote väärarendite või rasedustüsistuste tekkeks ükskõik millises raseduse suuruses,” kinnitab naistearst.

Seejuures toob ta välja, et paljudes riikides on raseduse ajal vaktsineeritud juba üle 150 000 raseda ning nende rasedustulemi ja sündinud laste seisundi kohta kogunenud andmete põhjal on leitud, et vaktsineerimine on ohutu. Ka ei ole täheldatud rasedatel spetsiifilisi kõrvaltoimeid.

Näiteks 21. aprillil ajakirjas The New England Journal of Medicine (NEJM) avaldatud uuring hõlmas üle 35 500 raseda andmeid ning selle tulemusena ei ilmnenud vaktsineerimisest tulenevat kahjulikku mõju.

Ka 11. mail ajakirjas Obstetrics & Gynecology avaldatud uuringus ei leidnud teadlased tõendeid selle kohta, et mRNA põhised vaktsiinid (Pfizer ja Moderna) kahjustaksid platsentat raseduse ajal.

13. mail ajakirjas Journal of the American Medical Association (JAMA) avaldatud uuring näitab, et mRNA vaktsiinid annavad rasedatele ja imetavatele naistele tugeva immuunvastuse ning pakuvad vähemalt teatud kaitset kahe ohtliku koroonaviiruse variandi eest.

Lisaks nähtub uuringutest, et raseduse ajal vaktsineerimise korral võib saada beebi läbi platsenta ja pärast sündi ka rinnapiima kaudu haigusevastaseid antikehi, mis kaitsevad ka uut ilmakodanikku.

“Kuigi puuduvad ka kliinilised uuringud rinnaga toitvatel emadel, võib seni kogunenud andmete põhjal vaktsineerimist neilegi soovitada. Esmased andmed on  näidanud, et vaktsineerimise järgselt sisaldab rinnapiim Covid-19-vastaseid antikehi, mis võivad aidata last kaitsta nakatumise ja haigestumise eest,” sõnab naistearst. Seega ka rinnaga toitmine ei ole vastunäidustuseks Covid-19 vastu vaktsineerimiseks. Vastupidi, nii on võimalik kaitsta ka beebit.

mRNA vaktsiinid geene ei mõjuta

Eestiski pakutakse täna rasedatele mRNA vaktsiine. Seejuures ringleb arusaamine, et need vaktsiinid võivad mõjutada meie geene ja kahjustada ka loodet. “Seni kogunenud andmete ja läbiviidud kliiniliste uuringute põhjal ei muuda mRNA vaktsiinid inimese DNAd ja selles paiknevaid geene ega kahjusta loodet,” lükkab naistearst müüdi kohe ümber.

Niisiis ei ole mitte mingit bioloogilist alust arvata, et mRNA vaktsiinid mõjutavad meie geene või kahjustavad loodet/rasestumist. Samuti ei mõjuta vaktsineerimine viljakust. Rasedus või raseduse planeerimine ei ole vastunäidustus vaktsineerimiseks ja arstid pigemini soovitavad seda teha, sest rasedatel võib Covid-19 haiguse kulg olla raskem ja vaktsineerimine aitab ära hoida raske haigestumise.

Rasedad on Covid-19 raske kulu riskigrupp, kellel tekib rohkem haiguse tüsistusi. Lapseootel koroonahaiged vajavad oluliselt suurema tõenäosusega intensiivravi kui samas vanuses mitterasedad naised. Ka on Covid-19 põdevatel rasedatel enneaegse sünnituse risk kõrgem kui ilma haiguseta rasedatel.

Nende riskide tõttu soovitavadki üle maailma eksperdid lapseootel naistel vaktsineerida, eriti kui Covid-19 nakatumisrisk on kõrge või naine on oma tervise tõttu riskirühmas. Lõplik otsus jääb muidugi igaühe enda langetada.