Tallinna Lastehaigla arsti dr Karin Puksi sõnul satuvad infektsioonhaiguste osakonda lapsed erinevate infektsioonidega, mis kõik võivad kulgeda raskelt. Sellisel juhul on vajalik patsiendi südametöö, vererõhu ja vere hapnikusisalduse pidev jälgimine. Aastas ravitakse osakonnas umbes 2300 last, kellest 1/3 on hingamisteede haigustega. 2022. aastal oli erinevate hingamisteede probleemidega patsiente ravil 815.

“Monitore kasutatameegi põhiliselt hingamisteede haigustega laste jälgimiseks. Erinevad viirused võivad põhjustada lastel hingelduse, lisahapniku vajaduse ja nende seisundi jälgimisel on monitorid väga olulised. Ka erinevate krooniliste haigustega lastel võivad infektsioonid kulgeda raskelt ning nende seisundi jälgimisel on monitorid samuti suureks abiks. Monitoridega jälgime laste vere hapnikusisaldust ehk saturatsiooni (see on vere küllastatus hapnikuga), pulssi, vererõhku. Monitorid annavad märku, kui jälgitavad näitajad on ohtlikult muutunud,” selgitas dr Puks.

Monitorid ei ole vajalikud kõikidele haigetele. Tsentraalmonitore kasutatakse peamiselt osakondades, kus on raskelt haiged lapsed, kelle seisund vajab pidevalt jälgimist, nagu näiteks intensiivravi osakonnad, intensiivravi palatid ja EMO. Teistes osakondades sõltub see haigete profiilist, raskete haigete hulgast, paigutusest, kindlasti ka haigla majanduslikest võimalustest.