Kiisa sõnul näidati toidu- ja joogireklaamidest kõige rohkem šokolaade ja maiustusi (20,3 protsenti), erinevaid jooke nagu mineraalvesi, kohv, Coca-Cola, nektar ja mittealkohoolsed alkohoolsed joogid (12,9 protsenti) ning värsket ja külmutatud liha (10,4 protsenti).

Ele Kiisk ütles, et lapsed ja noored on toidutööstuse jaoks oluline sihtrühm, sest lisaks kliendiks olemisele mõjutavad nad oma pere ja eakaaslaste ostuotsuseid. „Lapsed on haavatav sihtrühm, sest nende arengulised iseärasused mõjutavad reklaamsõnumite mõistmist ning võimaldavad nende ärakasutamist. Laste kokkupuuted ebatervislike toitude ja jookide reklaamidega suurendavad nende tarbimist,” nentis Kiisk.

Ülekaaluliste noorte arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Eesti kooliõpilaste 2002. aasta tervisekäitumise uuringu kohaselt oli Eestis liigse kehakaaluga kuus protsenti 11–15-aastastest õpilastest. 2022. aasta uuringu järgi oli aga juba iga kolmas noor ülemäärase kehakaaluga.

Kiisk lisas,  et mittenakkushaigustest tingitud enneaegse suremusega seotud neli peamist käitumuslikku riskitegurit on tasakaalustamata toitumine, tubaka tarvitamine, alkoholi liigtarvitamine ja vähene kehaline aktiivsus. „Ülekaalulisus ja rasvumine põhjustavad WHO Euroopa piirkonnas enam kui 1,2 miljonit surma aastas. Kõrge vererõhu, toitumisriskide ja tubakatarvitamise järel on ülekaalulisus ja rasvumine neljas surmapõhjus,“ ütles ta.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kadi Reintam ütles, et läbiviidud uuring näitas, et Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend ega eneseregulatsioon ei kaitse lapsi tervist mittetoetava toidu- ja joogireklaamide eest. „Näeme, et üha kasvava ülekaalulisuse probleemiga võitlemiseks tuleb lisaks muude meetmete hulgas tagada laste kaitsmine sobimatu reklaami eest,“ ütles ta.

Eestis jõustus 2023. aasta 1. jaanuarist Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik toidu ja joogi reklaamipoliitika lastesaadetes. Lastele suunatud reklaam.“ Juhendi eesmärk on panustada laste tervise kaitsesse ja toetada tasakaalustatud toitumist. Nõuded on kõigile ERL-i liikmetele kohustuslikud ning järelevalve toimib eneseregulatsiooni põhimõtetel.