Vaktsiinide riknemine nihutas väikelaste heksavaktsiini aja varasemaks: neljas kaitsesüst tehakse edaspidi enne teist eluaastat

Heksavaktsiin annab korraga kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, mädast ajukelmepõletikku ehk meningiiti põhjustava Hib-nakkuse ja B-hepatiidi vastu.Foto: Shutterstock

Sotsiaalministeeriumi järgmisse aastasse planeeritud vaktsineerimiskava muudatus toodi viis kuud varasemaks, sest terviseameti laos riknesid ka need heksavaktsiini doosid, mida oleks olnud võimalik kasutada pärast teist eluaastat. Alates augustist tuleb teha heksavaktsiini neljas doos väikelapsele enne teist eluaastat.

Imiku- ja väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstide arvu vähendamiseks ja seeläbi vaktsineerimissoostumuse parandamiseks võeti 1. jaanuarist 2018 kasutusele heksavalentne vaktsiin, mis annab korraga kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, mädast ajukelmepõletikku ehk meningiiti põhjustava Hib-nakkuse ja B-hepatiidi vastu.

Seni kehtinud immuniseerimiskava alusel on vaktsineeritud imikuid heksavalentse vaktsiiniga kolme, 4,5 ja kuue kuu vanuselt ning korduvvaktsineerimine on tehtud kaheaastaselt ehk vanuses 24 kuni 36 kuud. Immuniseerimiskava muudatusega tuuakse alates augustist korduvvaktsineerimise aeg varasemaks ning see tuleb edaspidi teha 18-24 kuu vanuses.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kärt Sõbra sõnul tuuakse heksavaktsiini korduvdoosi manustamise aega varasemaks mitmel põhjusel.

„Praegu kipuvad lapsevanemad kaheaastastele mõeldud vaktsineerimisaega edasi lükkama näiteks erinevate külmetushaiguste tõttu, mida esineb sagedamini lasteaialastel. Noorematel väikelastel on selliseid haigusi vähem. Oluline põhjus on seegi, et 18 kuu vanuselt toimub laste tervisekontroll, millega koos saab teha ka vajaliku vaktsineerimise,“ tõi Sõber välja.

„Samuti on see muudatus vajalik, et ühtlustada Eesti immuniseerimiskava teiste riikide omadega. Enamikus Euroopa Liidu riikides süstitakse kuuevalentse vaktsiini neljas doos ühe- kuni kaheaastastele lastele. Immuniseerimiskavade ühtlustamine aitab hoida ära olukorda, kus laps elukohariiki vahetades jääb vajaliku vaktsiinita,“ lisas ta.

Heksavalentse vaktsiinina on Eestis seni kasutatud GlaxoSmithKline vaktsiini Infarix Hexa ning augustist võetakse kasutusele ka Sanofi Pasteur vaktsiinid Hexaxim ja Hexyon.

Algselt 2022. aasta jaanuarist jõustuma pidanud immuniseerimiskava muudatus toodi viis kuud varasemaks, kuna terviseameti laos toimunud temperatuurikõikumise tõttu muutus kasutuskõlbmatuks ka heksavaktsiin Infarix Hexa, mida on võimalik manustada ka pärast 2. eluaasta täitumist. Asenduseks hangitud vaktsiinid Hexaxim ja Hexyon tuleb manustada enne 2. eluaastat, kuna puuduvad kliinilised uuringud nende kasutamiseks vanematel kui 24 kuu vanustel väikelastel.

Väikelaste vaktsineerimisi heksavalentse vaktsiiniga tehakse perearstide juures. Lapsed, kes on praeguseks juba kaheaastaseks saanud peaksid kindlasti heksavaktsiiniga korduvvaktsineerimise ära tegema.

„Nende laste vaktsineerimiseks saab kasutada heksavaktsiini Infarix Hexa, mida on võimalik manustada kuni kolme aasta vanustele lastele. Infanrix Hexa vaktsiini on Eestis praegu piiratud koguses. Haigekassa soetatud täiendav partii jõuab Eestisse septembris ning tuleb aegumistähtaja tõttu kasutada ära enne oktoobri lõppu. Seetõttu tuleks kaheaastaste ja vanemate laste korduvvaktsineerimised kindlasti planeerida septembrisse või hiljemalt oktoobrisse,“ ütles Kärt Sõber.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.