Margus Varjak: Vaktsineerimise teel on võimalik organismi ette valmistada nakatumiseks viirusega. SARS-CoV-2 vastaste vaktsiinide abil tutvustatakse organismile osakest viirusest, mille põhjal inimene õpib tootma õigeid antikehasid ja T-rakulist immuunvastust. Paxlovidi näol on tegemist esimese üpris tõhusa ravimiga viiruse vastu, kuid seda saab manustada alles siis, kui on juba toimunud nakatumine viirusega, ravim vähendab oluliselt uute viirusosakeste tootmist inimese rakkudes. Ravimit ei või tarbida igapäevaselt, et hoiduda viirusega nakatumast.
Kellele see ravim mõeldud on ja kellele ei sobi?
Margus Varjak: Ravim on mõeldud eelkõige riskigruppidele, kellel on nõrgem immuunsüsteem. Paxlovid sobib kergekujulise haiguse raviks. Ravim ei sobi rasedatele. Samuti peab inimesel kindlasti olema maksa- ja neerutalitus korras. Lisaks ei saa antud ravimit võtta koos mitmete teiste ravimitega. Otsuse peab tegema meditsiinitöötaja.
Euroopa Ravimiameti soovituste kohaselt tuleks ravi ajaks rinnaga toitmine katkestada.
Mis haiguse etapis seda ravimit manustada saab?
Erki Laidmäe: Paxlovid on seda efektiivsem, mida kiiremini seda manustada pärast haigustunnuste ilmnemist. Seetõttu soovitab Euroopa Ravimiamet seda kasutada mitte hiljem, kui viie päeva jooksul pärast sümptomite teket. Ravim vähendab viiruse võimet inimese organismis paljuneda ning uuringute kohaselt eeldatakse, et ravim vähendab riski haiguse muutumiseks sedavõrd raskeks, et patsient tuleks hospitaliseerida.
Margus Varjak: Vastavalt andmetele peab Paxlovidi andma inimestele 5 päeva jooksul alates sümptomite tekkest ning ravikuur kestab viis päeva. Juhul, kui inimene on haiglas juba raskes seisundis, siis ravimit patsiendile ei anta.