Viimaste aastate jooksul on Euroopa Liidus kasvanud patsientide hulk, kelle raviks pole enam võimalik kasutada tõhusat antibiootikumikuuri, sest nakkuseid põhjustavad bakterid on muutunud ravimite suhtes vastupanuvõimelisemaks. Sellise hoiatava suundumuse on kaasa toonud antimikroobsete preparaatide väärkasutus, näiteks määratud ravikuuri enneaegne lõpetamine.
Maailmas aina enam muret tekitavat nähtust tuntakse nime all AMR ehk antimikroobne resistentsus. Eelkõige tähendab see bakterite kasvanud võimet end antimikroobsete ravimite toime suhtes kohandada, mis muudab ravi korraldamise üha keerulisemaks. Kui riikides ei suudeta olukorrale piisavalt tähelepanu juhtida, ei ole tulevikus enam võimalik bakterite, parasiitide või teiste mikroorganismide poolt põhjustatud haiguseid antimikroobsete preparaatidega (näiteks antibiootikumidega) ravida, pikendades haiguse kulgu ja intensiivsust ning kasvatades haiglaravi ja surma riski.
Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on resistentsete bakterite levik Eestis veel tagasihoidlik, kuid terviseameti hinnangul tuleb kasutusel olevate antibiootikumide tõhususe säilitamiseks kinni pidada rangetest reeglitest, sest ka meil on resistentsus kasvamas ning uusi ja efektiivsemaid antibiootikume turule tulemas ei ole.
