Andmekaitse Inspektsioon (AKI) saab igal aastal hulgaliselt kaebuseid inimestelt, kelle terviseandmeid on uudistanud patsiendile tundmatu tervishoiutöötaja. AKI jurist Kirsika Kuutma kirjutab, kuidas eristatakse, kas tegu on arsti eksliku päringuga või uudishimupäringuga ning miks tipnevad uudishimupäringud alati väärteomenetlusega.

Hiljuti jõudis meediasse lugu sellest, kuidas kümned Ida-Tallinna Keskhaigla töötajad patsiendi haigusloos surfasid (3.02.2024 Eesti Ekspress). Analoogseid näited on aeg-ajalt ajakirjandusest ka varem läbi käinud, kuid ülemäära suurt kõlapinda ei ole need saanud.

Küll aga saab Andmekaitse Inspektsioon (AKI) igal aastal üsna suure hulga kaebuseid inimestelt, kes on terviseportaali andmejälgija kaudu avastanud, et talle tundmatu tervishoiutöötaja on tema andmeid vaadanud. Hästi üldistatult öeldes jagunevad sellised kaebused kaheks: ekslikud päringud ja uudishimupäringud.