Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on tihedalt seotud inimese vaimse ja füüsilise tervisega ning seda saadab sageli terve hulk kaasuvaid haigusi. Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et see peab paika ka nende inimeste puhul, kel puudub küll kinnitatud diagnoos, aga on suur geneetiline risk ATH avaldumiseks.
ATH on lapseeas algav neuroarenguline häire, mida diagnoositakse poistel sagedamini kui tüdrukutel. Sageli võib see põhjustada raskusi ka täiskasvanutel, kuid on neil tihti aladiagnoositud. ATH-le on iseloomulik nii liigne hüperaktiivsus, impulsiivsus kui ka keskendumisraskused. Varasematest uuringutest on teada, et ATH-ga on seotud suur hulk haigusi, mis mõjutavad olulisel määral inimeste elukvaliteeti. Diagnoosimata inimeste seas ei ole aga kaasuvaid haigusi varem laialdaselt uuritud.
Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased võtsid Eesti geenivaramu andmete põhjal vaatluse alla ATH-le viitava geneetilise riski ja otsisid selle seoseid kõigi tervisekassa andmebaasis leiduvate diagnoosidega ajavahemikus 2004–2020. Uuringu valimisse kuulus 111 000 geenidoonorit. Kokku leiti ligi 80 diagnoosi, mis on seotud ATH suure geneetilise riski ja teiste uuringute andmeil ka ATH diagnoosiga.
