Pühade nädalavahetusel vaktsineeriti 91 tervishoiuasutuses üle Eesti 1956. aastal ja varem sündinud ning COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesi. Kokku tehti kolme päeva jooksul 17 022 kaitsesüsti, millest 11 337 ehk kaks kolmandikku tehti üle 60-aastastele.
“Praeguste tarnegraafikute alusel saame kevade lõpus alustada ka laiema elanikkonna vaktsineerimisega. Lähinädalatel keskendume aga eeskätt COVID-19 haigusest enim ohustatud vanemaealiste kaitsesüstimisele.”
Vaktsiinide efektiivsust COVID-19 haigestumise eest kaitsmisel näeme juba ka Eestis. Terviseameti andmetel on Eestis COVID-19 haigestunuid vaid 0,06 protsenti täisvaktsiinikuuri läbinud inimestest. Hea kaitse areneb välja juba pärast esimest vaktsiinisüsti – esimese doosi järel on COVID-19 haigestumisjuhtumeid esinenud vaid 0,3 protsendil vaktsineeritutest.
“Üle 60-aastaste seas on endiselt enam kui 200 000 vaktsineerimata inimest, kes on vanusest tulenevalt COVID-19 haiguse suhtes haavatavamad ja vajavad seetõttu kaitsesüsti kõige kiiremini. Tervisevaldkonnas lähtume teadmisest, et iga COVID-19 riskirühma kuuluvale inimesele tehtud kaitsesüst võib olla elupäästev,” lisas minister Kiik.
Kokku on praeguseks vaktsineerimisi teinud 502 tervishoiuasutust, neist 409 perearstikeskust. Enam kui pooled (57%) kõigist vaktsineerimistest on tehtud perearstikeskustes, 28% vaktsineerimistest on teinud haiglad, 8% eriarstiabi osutajad ja 5% õendusabi osutajad.
“Aitame oma eakad lähedased vaktsineerima, et kaitsta neid raske haigestumise eest. Haiglaravi kõrge koormuse vähendamine on hädavajalik ka plaanilise ravi järk-järguliseks taasavamiseks.”
Täiskasvanud elanikkonnast on Eestis praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi 21%. Vanusegruppide lõikes on vaktsineerimisega hõlmatus kõige kõrgem üle 80-aastaste seas, kellest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 45%.
