TalTechi molekulaarbioloogia professori Tõnis Timmuski uurimisrühm on teinud põneva avastuse ja kirjeldanud uue DNA elemendi. See on hea algus neuroloogiliste haiguste uute ravimeetodite väljatöötamiseks.
Eesti teadlaste hiljuti avaldatud teadusartikkel ajakirjas Glia heidab valgust seni teadmata bioloogilisele mehhanismile, mis reguleerib ajus olulist geeni.
Geenid moodustavad kogu meie DNA hulgast märkimisväärselt väikse osa – ligikaudu 2% DNA-st vastutab valkude tootmise eest. Ülejäänud 98% on mittekodeeriv DNA, mis ei sisalda infot valkude tootmise kohta ja mida peeti pikka aega rämps DNA-ks. Tänapäeva teadmine on tänu teaduse hüppelisele arengule muutunud ning mittekodeerivale DNA-le omistatakse üha enam olulisi bioloogilisi rolle. Mittekodeeriva DNA hulka kuuluvad näiteks geenivõimendid ehk enhanserid – DNA järjestused, mis kontrollivad geenide aktiveerumist vastavalt rakutüübile, arenguetapile või stiimulitele.